Tammsaare läheb internetti

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anton Hansen Tammsaare.
Anton Hansen Tammsaare. Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Kultuuriministeerium plaanib 2013. aastal tellida 100–200 epub-formaadis* e-raamatut, mida kõik huvilised saavad tasuta lugeritesse või mobiiltelefonidesse laadida. Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsleri Ragnar Siili sõnul muudetakse esmajoones tasuta kättesaadavaks teosed, mis on autoriõiguste alt väljas või mille suhtes võib autoritega kokkuleppe saavutada. Paariaastase projekti raames peaks riigi toel e-raamatu formaadis tasuta kättesaadavaks muutuma kuni 600 teost, eelkõige kooli kohustuslik kirjandus ja lastekirjandus.

Esimesed tasuta e-raamatud peaksid valmima juba 1. maiks, teine ports raamatuid tuleva aasta 1. septembriks ja kolmas 1. detsembriks. Mis teostest jutt käib, selgub jaanuaris.

«Kes iganes!» vastab Siil küsimusele, kes on selles projektis riigi partner. «Jaanuari alguseks on kõigil õigus esitada kavad ja tööplaanid. Oluline on, et ministeeriumile välja pakutava hinna sees kaetakse täielikult autoriõigused, seega need teosed on juba autoriõiguste alt väljas, või kui ei ole väljas, siis tasutakse vastav summa või saadakse autorilt kirjalik kinnitus, et ta loobub nõudmast autoriõigusi. Riik ei hakka autoriõigusega tegelema.»

Ammu surnud

Eesti seaduste järgi kehtib autoriõigus 70 aastat pärast autori surma. Autoriõigustest vabad on seega praegu näiteks 1940. aastal surnud Anton Hansen Tammsaare teosed.

Siili sõnul nägi algne tööversioon ette, et ühe teose e-raamatuks muutmise eest maksab riik 30–50 eurot. Ent pikkade arutelude tulemusena jõuti järeldusele, et raamatute valmistamise hind võib olla väga erinev, seega pole mõtet kinnitada ühtset hinda, kui palju riik ühe või teise teose digitaliseerimise eest maksab – see otsustatakse vastavalt konkursile ja turuhinna järgi.

2013. aastal eraldab kultuuriministeerium sõnakunstiprogrammile 120 000 eurot, selle eest toetatakse näiteks kirjandusfestivali HeadRead ja e-raamatute projekti. «6000 – 10 000 eurot võiks aastas kuluda e-raamatute väljaandmisele,» arvab Siil. «Kusjuures sel aastal oli sõnakunstiprogrammile ette nähtud summa 64 000 eurot, oleme sõnakunstile eraldatavaid vahendeid suurendanud peaaegu topelt. See on nii oluline valdkond.»  

Ragnar Siil vahendab ka kultuuriministri seisukohta, et liiga suur osa riiklikust toetusest sõnakunstile liigub praegu sinna, kus sõnakunsti arenguks lisaväärtusi ei tekitata, ehk trükikotta ja raamatupoodidele. «Kui räägime kaanehinna vähendamisest,» seletab Siil, «siis on see kahele monopoolsele jaemüüjale lisamarginaali tekitamine. Kui arvestame, mis on nende juurdehindlus, siis pole siin kaanehinna toetusel eriti miskit pistmist. Tulevikus tahame tegelikult rohkem toetada e-raamatuid, sest e-raamatute juures on kaks olulist poolt – kirjanik ja kirjastaja. Mõlemat on vaja. Kui juba riik toetab, siis võiks need teosed olla lugejale tasuta.»

Andres Suurna e-raamatuid kirjastavast ja levitavast Digirast ei kiirusta enne dokumentide nägemist kultuuriministeeriumi plaani kommenteerima.

Valik liiga väike

«Kindlasti on sel positiivne mõju,» vastab Suurna küsimusele, kuidas 100–200 tasuta raamatu lisandumine raamatuturgu mõjutaks.

Koostöös Tartu Oskar Lutsu linnaraamatukoguga ja Eesti kirjandusmuuseumiga digitaliseeris Digira aasta tagasi mitu avanenud autoriõigustega teost, sealhulgas Tammsaare «Tõe ja õiguse», tasuta e-raamatuteks. «Neid siiani laaditakse alla, teinekord isegi üle tuhande nädalas, nõudlus on tugev,» lausub Suurna.

Suurna kinnitusel on Digira juba andud välja e-raamatuid, mille autor on seadnud tingimuseks oma raamatu tasuta kättesaadavuse kohe või teatud aja möödudes.

Eile teatas raamatukaupluste kett Apollo, et oktoobris müüdi rekordmahus e-raamatuid. Oktoobri menukaimad e-raamatud olid Sofi Oksaneni «Puhastus», Andrus Kivirähki «Lood» ning Kristina Kallase «Minu Vietnam».

Suurna kinnitusel on Eesti e-raamatute turu probleem see, et puudub kriitiline mass ehk meil on veel liiga vähe e-raamatuid. «Tõenäoliselt jõutakse aasta lõpus paari tuhande e-raamatuni. Valik on veel liiga väike, et kaasa tuua tarbijate arvu plahvatuslikku kasvu,» tunnistab Suurna. «Aga mitte ainult mass pole oluline. Loeb ka sisu ja see, kui palju uutest raamatutest ilmub paralleelselt kohe ka e-raamatutena.»

Mis asi on epub?

•    EPUB (lühend inglise sõnadest electronic publication, ka kujul ePub, ePUB, EPub) on standardikogum e-raamatute ning muude tekstipõhiste publikatsioonide avaldamiseks. Faililaiend on .epub. Epubi töötas välja International Digital Publishing Forum (IDPF). Epub-failivorming ei määra kindlaks teksti küljendust (teksti paigutust, reapikkust), küljendus

    toimub lugemisseadme programmi järgi sõltuvalt seadme ekraani suurusest, eraldusvõimest ja kasutaja seatud tekstisuurendusest.

•    Epub-vormis on suur osa e-raamatuid (sealhulgas eestikeelsed) ja seda faili tunneb enamik e-lugereid. Epub sisaldub ka tahvelarvutite ja nutitelefonide formaatide hulgas.

allikas: Wikipedia

Kommentaar

Karl Martin Sinijärv

kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees

Üksikobjektide ükshaaval ostmisel elektroonilises kultuurivallas vaevalt tulevikku on, pigem räägime ligipääsust võimalikult suurele hulgale vaimuvarale. Milliseks täpselt ligipääs kujuneb, on vara öelda, kindlasti on see ühesugune aasta pärast ja sootuks teistsugune viie aasta pärast. Ja päris kindlasti eeldab see senisest erinevat autorite tasustamise mehhanismi. Hea, et riik on asunud kirjanduse digimist toetama, loodan selle toetuse kasvule ja arenemisele. Kiirelt arenevas valdkonnas peavad otsused olema eriti läbimõeldud, et mitte öelda ettenägelikud. Hetkel on digikirjanduse pilt ääretult kirju, selle selgitamiseks on loomisel sihtasutus, mis koondab sel alal tegutsejate kompetentsi.

Jagasin eelmisel aastal ilmunud luulekogu «Krümitor 0671» e-raamatuna tasuta. Seda vist ütlevad juba kõik digiraamatute tegijad, et mida sa tasuta üles riputad, seda võetakse valikuta ja rõõmuga. Minu raamatut laaditi vähemalt sama palju alla, kui pabereksemplari müüdi.

Arvan, et mõne teose tasuta ülesriputamine võib paljusid lugejaid juhtida teiste teoste ostmiseni. Pigem toetab turgu, kui sööb seda. Ma ei usu, et kõiki asju, eriti uusi, on mõistlik tasuta üles riputada, kuigi ei saa välistada, et kirjanik võib teha mõne teose just tasuta levitamiseks spetsiaalselt reklaami eesmärgil. Normaalne olukord oleks, kui igalt autorilt leiaks midagi ka tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles