Tartust on läkitatud eestikeelsete metatekstide väljale kaks uut semiootika alast raamatut.
Semiootika õitseb
9. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli semiootika dotsendi Ülle Pärli koostatud ja toimetatud «Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris» hõlmab üheteistkümne uurija käsitlusi alates transdistsiplinaarsusest objektides, linnakeskkonna anonüümsusest, totalitaarkeele ja poliitilisest retoorikast, Stalini-aegsetest kolhoosinimedest, enesenimetamise strateegiatest netikommentaarides ja lõpetades eesti kunsti enesekirjeldusega 1990. aastate trükimeedias.
Dendrofiil ja lapiralli
Eelistamata üht või teist artiklit teisele, tahaksin põnevuse poolest esile tõsta Pärli enda uurimust toponüümidest kui küla sotsiaalse korrastatuse ja mälu märkidest.
Tõepoolest, talude ajal, mil kogu külamaastik oli identifitseeritud talunimede järgi, liikusid inimesed pidevalt piire ületades, läbi «võõraste» paikade. Selline külastruktuur, järeldab Pärli, oli oma olemuselt pärisnimeline. Talude kadumisega on külad muutunud üha anonüümsemaks.
Teine konkreetsel ainesel põhinev põnev uurimus sõdurite subkultuurist pärineb Priit Põhjalalt. Ta läheneb sellele slängi kaudu. Sellised väljendid nagu «lapiralli», «roheline koer», «käbi», «jupijumal», «mikromajor», «mutrisse andma», «dendrofiil» reedavad sõdurkonna seesmist hierarhilisust, aga iseäranis suhtumiste skaalat, alates distantseerumisest, üleolekust ja lõpetades halvustamisega.
Käsiraamat etnohuvilistele
Teine semiootikaraamat võiks liigituda lausa käsiraamatute kilda. Nimelt tutvustab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Folkloori Instituut ungari ühe tuntuma semiootiku Mihály Hoppáli «Etnosemiootikat».
Hoppál vaimustus 1960ndate lõpus Tartu-Moskva semiootikakoolkonna töödest ning vahendas Lotmani teoseid ungari keelde. Hoppáli panus Aasia ja polaarpiirkonna põlisrahvaste šamanismi uurimisse on olnud pioneerlik. Raamat annabki kõigepealt teoreetilise sissevaate etnosemiootikasse, millele järgnevad semiootilised analüüsid ungari pulmadest, hauatähistest ja uskumussüsteemist.
Etnosemiootilise meetodi edasist arengut näeb Hoppál etnohermeneutikas, milles kohtuvad etnoloogia, semiootika ja hermeneutika.
Uut semiootikas
Mihály Hoppál
«Etnosemiootika»
Eesti Folkloori Instituut, 2008
234 lk
«Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris»
Koostaja ja toimetaja Ülle Pärli
Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2008
289 lk