Kahe suurema raamatupoeketi – Apollo ja Rahva Raamatu – mulluse müügiedetabeli tipus troonivad E. L. Jamesi «Viiskümmend halli varjundit», Sofi Oksaneni «Kui tuvid kadusid», Peeter Oja «17x4» ja Madis Jürgeni «Liibanon 2011». Kui suured on täpsed müügiarvud, seda kumbki kett ei avalda. «Viiskümmend halli varjundit» eestlastele vahendanud Tiina Ristimets kirjastusest Pilgrim ütleb, et detsembri lõpu seisuga oli skandaalset raamatut müüdud 10 000 – 11 000 eksemplari.
Ristimets nendib, et ühelt poolt oli selle raamatu menu Eestis siiski ootuspärane, sest tegemist on 2012. aastal kogu maailmas enim müüdud raamatu ja triloogiaga. «Kirjastajana vaatan seda fenomeni samuti üllatuse ja huviga. Kogu maailmas on triloogia saanud palju nii head kui halba kriitikat. Miks see nii populaarne on, on endalt küsinud nii mõnedki. Midagi seal on, mis tekitab elevust ja paneb paljud inimesed sellest rääkima ning massiliselt lugema. Minu arvates on tegemist meelelahutuslikku laadi kerge lugemisega, armastusromaaniga, millel alatoonideks palju sotsiaalseid varjundeid.»
Lisaks eelnimetatud raamatutele leiab tabelist ka eneseabiteoseid, samuti ajaloo- ja kokaraamatuid. Vähenenud on elulugude osakaal, uue raamatuna jõudis tippu vaid Steve Jobsi elulugu. Elulooliseks saab pidada ka Marko Matvere reisipäevikut «Meri ja kuked», mida mõlemas poeketis müüduks rohkem, kui tiraaž poleks lettidelt lõppenud. Sama juhtus ka «Kättemaksukontori» fänniraamatuga.
Eesti ilukirjanduse arvestuses tõusis Apollos kõrgeimale kohale Andrus Kivirähki «Lood», Rahva Raamatus aga Tõnu Õnnepalu «Mandala». Müügiedu on saatnud ka Hargla Melchiori-lugusid.
«Kirjandus pole sport, need tunded on rohkem kirjutades,» vastab spordireporterlikule küsimusele «mis tunne on?» Tõnu Õnnepalu. «Aga loomulikult on hea meel, et raamat leiab lugejaid. Kui ei loetaks, siis oleks kurb. Aga ega väga selle teadmisega midagi teha ei ole.» Müügitabelite pideva jälgimisega Õnnepalu ei tegele. «See mõjuks lõpuks närvidele halvasti.»
Oma kogemusele toetudes arvab Õnnepalu, et Eestis oludes ei aita turundamine raamatumüügile kaasa. Olulisem ja määravam on suust suhu leviv lugejate arvamus. «See on see, mis lõpuks loeb,» on Õnnepalu kindel. See-eest Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank väidab, et meedia aitab raamatumüügile kaasa. Tema sõnul on seda eriti selgelt näha «Viiskümmend halli varjundit» puhul. Ka kirjastaja Ristimets on veendunud, et selle raamatu müügikiirusele aitas kaasa aktiivne turundus.
«Häid raamatuid ikka ostetakse, aga kuna erinevaid raamatuid ja kirjastusi on palju ja tegelikult on ka valik väga lai, siis on konkurents erinevate raamatute vahel tihe. Edukad on need raamatud, mis suudavad ennast meediakünnisest läbi närida ja midagi meeldejäävat korraldada. Turundustugi on väga oluline, isegi head asjad iseenesest ei müü,» selgitab Eha Pank.
Kokkuvõtvalt on mõlemad raamatupoed lõppenud aastaga rahul. Rahva Raamatus oli mullu raamatukäive võrreldes 2011. aastaga ligi kaheksa protsenti suurem. «Eelmise aasta raamatuturg oli sügiseni nagu kergelt lainetav meri – osteti palju erinevaid raamatuid, aga selliseid raamatuid oli üksikuid, mis oleks teistele müüginumbrites pikalt ära teinud. Paremad müügid 2012. aastal olid 2000 eksemplari ümber. 2012. aasta «positiivne torm» saabus jõuludeks, kui müüki jõudsid «Kui tuvid kadusid» ja «Viiskümmend halli varjundit»,» selgitab Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein.
Apollo turundusjuht Eha Pank kinnitab, et kindlasti ei saa poed öelda, et raamatuid ei osteta, sest Apollo käive raamatute kategoorias on võrreldes aastatagusega tõusnud ligi kümme protsenti. Enim müüdud raamatud tõusevad Panga sõnul müüdud eksemplaride arvu poolest teistest tugevalt esile. Apollos müükse populaarseid tooteid tuhandetes eksemplarides.
Alati on menukad ka allahinnatud raamatud. Samas ütleb Pank, et väga hea müügieduga raamatu puhul ei mängi hind rolli. Ta tunnistab, et raamatupoodide juurdehindlus on tõesti ligi 30–50 protsenti. «Kahjuks ei ole võimalik väiksemaga majandada, sest kaubanduskeskused oskavad väga hästi renti küsida ning alati on tööjõukulu ettevõtte jaoks kõige suurem,» selgitab Pank.
Nii Pank kui Vagenstein kinnitavad, et kui tiraažid oleksid Eestis suuremad, siis oleks raamatute tootmine ja hind odavam. «Kuid raamatute tiraažide planeerimine on meie väiksel turul väga keeruline. Nokk kinni, saba lahti. On selliseid näiteid, kus nõudlus ületab pakkumist ja esmased tiraažid müüakse kiiresti läbi. Aga Eestis on ruumi ka 300–500 tiraažiga üllitistele, mille hind jääbki kõrgeks, sest tiraaž on väike.»
Apollo
1. E. L. James «Viiskümmend halli varjundit»
2. Sofi Oksanen «Kui tuvid kadusid»
3. Madis Jürgen «Liibanon 2011»
4. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin
«Iga sinu tunne loob sind ennast»
5. «Vana maamaja. Käsiraamat»
6. Nadežda Kaarma «Nadja koogid 2»
7. Andrus Kivirähk «Lood»
8. Walter Isaacson «Steve Jobs»
9. Tõnu Õnnepalu «Mandala»
10. Lia Virkus «Pereköögi kokaraamat 2»
11. «Meri ja kuked. Nordea ilmareis
2. oktoober 2010 – 17. juuni 2012»
12. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus»
13. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin «Teejuht tööks iseendaga»
14. Kristiina Kass «Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte»
15. Vahur Kersna «7x7»
Rahva Raamat
1. Peeter Oja «17x4»
2. E. L. James «Viiskümmend halli varjundit»
3. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin
«Iga sinu tunne loob sind ennast»
4. Sofi Oksanen «Kui tuvid kadusid»
5. Tõnu Õnnepalu «Mandala»
6. Mai-Agate Väljataga, Kreet Rosin
«Teejuht tööks iseendaga»
7. Walter Isaacson «Steve Jobs»
8. Madis Jürgen «Liibanon 2011»
9. Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus»
10. Lia Virkus «Pereköögi kokaraamat»
11. Kalle Muuli «Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994»
12. «Meri ja kuked. Nordea ilmareis
2. oktoober 2010 – 17. juuni 2012»
13. Andrus Kivirähk «Lood»
14. Jamie Oliver «Jamie 30 minuti road»
15. Silvia Väljal «Jussikese seitse sõpra»