Kultuuriminister Rein Lang ütles Postimehele antud intervjuus, et koos suurema rõhuga e-raamatutele plaanib riik tulevikus loobuda praegusel kujul raamatukogude toetamisest.
Lang: see, et riik hakkas raamatukogudele raamatuid ostma, oli vale otsus
9. jaanuar 2013, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogud on soovinud, et nende rahastus oleks vähemalt 2012. aasta tasemel ja kasvaks iga aastaga 10 protsenti. Minister Lang seda riigieelarvest võimalikuks ei pea.
«Need (raamatukogud – toim.) on KOVide asutused. Neil on õigus seda summat suurendada kasvõi nelikümmend protsenti,» pakkus Lang.
«Põhimõtteliselt oli vale, et riik hakkas raamatukogudele ostma laudu, toole ja raamatuid. See on KOVi funktsioon, nii oli see kokku lepitud, ja kokku oli lepitud ka see, millise protsendi tulumaksust saab KOV oma funktsioonide täitmiseks. Kui nad täna undavad, et neil ei ole raha, siis on see nende prioriteetide küsimus – sa kas ostad raamatuid või paned tänavavalgustust, kas ostad raamatuid või teed televisiooni.»
Kui nad täna undavad, et neil ei ole raha, siis on see nende prioriteetide küsimus – sa kas ostad raamatuid või paned tänavavalgustust.
Ministri sõnul plaanib riik raamatukogude toetamissüsteemist väljuda. Riik hakkab soetama kaasaegsete teoste e-versioonide litsentse ja neid ka raamatukogudele võimaldama, ent seda läbi rahvusraamatukogu.
Milline saab raamatukogude tulevik tegelikult olema, on veel teadmata.
«Võib-olla peamegi tegema raamatukogude seaduse ümber. Kutsume kokku visioonäride rühma, kelle ülesanne on öelda, mis koht on raamatukogu 2020. aastal. Juba täna on need sotsiaalvõrgustikeks kujunenud, aga siis ei maksa öelda, et see on kultuuriministeeriumi rida. Täna on aga nii, et kohalik omavolitseja (täheviga, mida Lang teeb meelega – toim.), et tõstke nüüd mässu, las Lang ostab nüüd siia meil raamatuid, ja seda võimalikult igasuguste piiranguteta. Siis ostan ise Cartlandi täis ja siis lähen kohalikele valimistele kuulutama, et tõin teile kultuuri,» kirjeldas Lang oma nägemust omavalitsuste poliitikast.
Langi nimekiri kaob
Kui riik raamatukogude varustamisest taandub, kaob 2020. aastaks ka nn Langi kohustuslik nimekiri ehk raamatukogudele kohustuslik kultuuri(aja)kirjandus. Lang nimekirja läbikukkumiseks ei pea.
«Vastupidi. Ei kukkunud läbi. Praegu korjatakse andmeid kokku, aga juba täna võib öelda, et kultuuriajakirjanduse lugemine raamatukogude kaudu on suurenenud kaks korda. Võrumaal olid kohalikud ütelnud, et näed, uus ajaleht on ilmunud, Sirp nimeks!»
Langi sõnul ei vasta tõele, et kogudele kohustuslikuks tehtud teosed vähe lugejaid leiavad. «Kindlasti ei vasta see tõele. Valik neis nimekirjades on suur, kui tehti vale valik, siis on see valikutegijate probleem. Enamasti on valikud tehtud õigesti, suur osa raamatukogusid on rahul.»