Eesti Nuku- ja Noorsooteatri juht Meelis Pai ütles meili teel Postimehe küsimustele vastates, et teater pole saanud ühtegi kaebust vaatajate petmise kohta. Teemapüstitust peab Pai teatrivastaseks rünnakuks.
Nukuteater ei näe endal eksimust
15. jaanuar 2013, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, miks nukuteater kasutas lavastuse reklaamiks nime Puhh, küsib Pai vastu, kuidas suhtuda «Eesti laulu» konkursil osaleva bändi nimesse Winny Puhh. «Mida ootab vaataja sel juhul? Ja kuidas suhtuda järgmistesse ettevõtmistesse: lastetuba Puhh, matkaklubi Karupoeg Puhh, Puhhi mängumaa jne. Kas kõik loetletud petavad?»
Mis lavastusega täpsemalt «Puhhi» puhul tegu oli?
Tegu oli improvisatsioonilise lavastuse ja meeskonnatööga, kus lavastuse jaoks koguti erinevate inimeste mäletusi lapsepõlvemängude, lugude ja sealhulgas karude kohta. Lavastuses oli rohkem lugusid kui see üks. Vahur Keller lavastas seda just nii, nagu lapsed kodu mängivad. Nukuteater soovis kasutada turunduslikult ära kaisukaru Teddy 100. sünnipäeva.
Eva-Liisa Linder väidab tekstianalüüsi näitavat, et 90 protsenti etenduses kõlanud tekstist pärineb Milne’i raamatutest «Karupoeg Puhh» ja «Maja Puhhi Salu servas».
Kui lavastaja on saavutanud etendustega taseme, kus publikule kangastub nende fantaasias just see mäng või lugu, mida ta lapsepõlves koges, siis ongi lavastaja eesmärk täidetud.
Eva-Liisa Linderi salvestus on ühest etendusest, aga etendused erinesid, kuna tegu oli näitlejate improvisatsiooniga, aga et seda mängiti palju kordi, siis midagi võis tõesti kristalliseeruda. Kokkulangevused kirjanduslike allikatega on juhuslikud.
Miks nukuteater ei valinud lavastamiseks meile kõigile teada-tuntud Milne’i «Karupoeg Puhhi»?
Teatri eesmärk oli laiem kui teha üks ühele lavastust «Karupoeg Puhh» («Winnie the Pooh»). Eesmärk oli äratada publiku fantaasiat ja julgustada neid mängima oma lugusid.
Puhhi õigused kuuluvad Disney kompaniile. Kas nukuteater on sel teemal Disneyga suhelnud?
Disney on meil hea partner, oleme ennegi neilt esitusõigusi ostnud, praegusel juhul ei pidanud seda vajalikuks, sest tegemist ei ole teosega «Winnie the Pooh».
Miks nukuteater riskis vaatajate petmisega?
Kellegi ootuste luhtumist ega isiklikku pettumust ei saa käsitleda petmisena. Loodetavasti ei ole jäänud muljet, et teatri direktor võib sekkuda lavastusprotsessi. Teatris on suur loominguline potentsiaal – lavastajad ja näitlejad, kes oma fantaasiaid lavalt publikule edasi annavad.
Lavastust vaatas detsembris ligi 20 000 last ning tihti ei tahtnud nad saalist lahkuda… Teatri eesmärk täideti sada protsenti: kuulsin ise, kui lapsed rääkisid, et nüüd läheme ja mängime kodu!
Olen loomekollektiivi tehtuga väga rahul. Ja see praegune rünnak teatri vastu on kurb ja tekitab hämmastust. Loomingu puhul on võimatu hoiduda viidetest teistele allikatele, me saame kõik kuskilt oma inspiratsiooni. Mõelgem kas või «Eesti laulu» konkursil esitatud ansambli Põhja-Tallinn loo peale.
Linderi teksti arutati sihtasutuse Nuku koosolekul ning nõukogu liige Toomas Lõhmuste, kes ise on samuti Puhhi mänginud, ütles: «See ei ole mingi Milne’i «Karupoeg Puhh».»