Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tartu muusikapäevad tulevad taas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pildidl seisab prožektorivalguses legen­daarne Peeter Volkonski ansambliga Rosta Aknad. Lõõtsa tõmbab tänane laululahingu mees Tarmo Leinatamm, aasta oli 1987. | FOTO: Tartu muusikapäevad

Seitsmekümnendate lõpul alguse saanud Tartu muusikapäevad tähistavad kunagiste korraldajate algatusel 1. ja 2. mail 30 aasta juubelit. Tartus Vanemuise kontserdisaalis saab neljal eksklusiivsel kontserdil kaasa elada 24 etteastele.

Mustvalged meenutused Tartu muusikapäevade pildiarhiivist. Esimesel pildil rokib Riho Sibul ansamblist Kaseke, aasta oli 1983. | FOTO: Tartu muusikapäevad



1991. aastal viimast korda aset leidnud festivalile püüti sama kümnendi lõpus veel paaril korral hinge sisse puhuda, kuid edutult. Nüüdne juubeliüritus ei ole festivali ühe eestvedaja Jaan Habichti sõnul ka muusikapäevade reanimatsioon, kuigi jätku mõne teise tegija ja ürituse näol näeks ta meeleldi.

«Anname endale aru, et see on meie jaoks ühekordne üritus,» kinnitas Habicht. «See kripeldus väljendus tõesti pikema aja jooksul ja  eelkõige selles, et kõik saavad ühelt poolt vanemaks, mõned mälestused tuhmuvad, mõned muutuvad eredamaks, aga muusikapäevade 13-aastane ajalugu oli kõige paremas mõttes arhiveerimata.»

Ja tõepoolest. Festival ei koosne üksnes neljast kontsert­etendusest, kus on võimalik näha ja kuulda täiesti ootamatuid muusikakooslusi, sh spetsiaalselt juubelifestivaliks kokku pandud kollektiive ja kavasid.

Muusikapäevade suur sünnipäevaprojekt hõlmab muu hulgas rohke pildimaterjaliga fotonäitust, mille leiab ka festivaliks valmiva raamatu «Tartu Muusikapäevad» vahel olevalt DVD-järjehoidjalt.

Kirev seltskond


Kontserdilisi tervitab Vanemuise kontserdimaja ees skulptuur eesti muusikule, milles võib ära tunda kitarrikohvriga noore Riho Sibula näojooni. Sama märkimisväärseks kui esinejate nimekirja võib pidada korraldajate meeskonda, kuhu kuuluvad  muusikapäevadega seotud isikud: Rein Lang, Jaan Habicht, Erki Berends, Ilme Tiik, Kulno Kungla, Riho Illak, Varri Väli.

Juubeliüritusel võib näha laval korraga nii Rein Rannapit kui ka Kosmikuid, Pantokraatorit sümfooniaorkestri saatel, Tõnis Mäge ühes Chalice’iga, Ivo Linnat koos Supernovaga.

«Muusikapäevade kunstiline pool sünnib nii nagu ka kunagi keelatud ajal muusikute vabal valikul. Meie ei anna suuniseid ega juhtnööre. Tegemist ei ole kutsutud koosseisudega. Valim on ise kujunenud, muusikute initsiatiivil,» avab Habicht ürituse köögipoolt.

Ta rääkis, et suurem osa ülesastuvatest loomingulistest kollektiividest teevad täiesti erilise etteaste. On see siis Jääboiler – kui keegi arvab, et näeb tavapärast InBoili kava, siis on ta sügavalt eksinud –, või Blacky sõpradega eesti koorilauluklassika poole pöördumas.

Üles astub spetsiaalselt juubeliks loodud Jümaki (Robert Jürjendal, Peeter Malkov, Tiit Kikas), nende kompositsioon on pühendatud muusikapäevadele ja kannab pealkirja «Popurrii Emajõe kalad». Pärast Rannapi veerandsajanditagust kantaati «Ilus maa» on tal valmis uus kantaat «Taevas ja maa».

«Kord sellisel moel need professionaalsed muusikud kokku kutsuda on meie meelest õige samm,» rääkis Habicht. «Võetagu see üles ja jäägu see ühel või teisel moel mälestusse.»
Habichti sõnul on eesti muusikat sündinud viimasel aastakümnel ootamatult palju, sh palju sellist, millel on piiratud tarbijaskond: «Ma väga loodan näiteks meie festivalil üles astuvale kollektiivile Contus Firmus ja kitarristide ansamblile, mille liikmete taga peitub rida huvitavaid kollektiive.»

Puudus koosjämmimisest


Üks staažikamaid muusikapäevadel esinejaid Tõnis Mägi leiab, et üritus oli omal ajal väga vajalik nii väljundi mõttes kui ka ülevaate saamiseks teiste muusikute tegemistest. «Ega siis iga päev ei sattunud ninapidi kokku mingi teise bändi muusikutega ja ei jämminud koos,» rääkis ta. «Sellisest koosolemisest, kus saaks teisi kuulata, tuntakse minu meelest praegu puudust, pillimehena aga kõikidele kontsertidele ei jõua. Seda muusikat, mida need bändid muusikapäevadel ette kandsid, väga suures osas raadiost ei tulnud.»

Mäe sõnul on praegu täpselt samamoodi, raadiote n-ö repertuaarileht on pigem mainstream’i rida: «Oleks ju kihvt, kui jälle toimuksid sellised muusikapäevad, kus saaks mingigi ettekujutuse sellest, mida Eestimaal tehakse. Nüüd on muusikas nii palju muutunud, väga huvitavaid mikse on kokku pandud, rokki ja räppi, enam ei teagi, kust see piir jookseb»

Kontserdid
•    1. mail kl 15 – Kappel/Nõgisto/Steinfeldt, Kosmikud, Rein Rannap koos ansambliga Kosmikud ja külalistega, Blacky sõpradega, Tanel Padar & The Sun
•    1. mail kl 19.30 – Mahavok, Ivo Linna ansambliga Supernova, Contus Firmus, Jääboiler, Singer Vinger, In Spe
•    2. mail kl 15 – Justament ja Vanemuise sümfooniaorkester, Rosta Aknad koos sümfooniaorkestri ja kooridega, Pantokraator ja sümfooniaorkester, HND ja sümfooniaorkester, Lembit Saarsalu ja Urmas Taniloo, Siiri Sisask
•    2. mail kl 19.30 – Vaiko Eplik ja sõbrad, Fix ja Jüri Rosenfeld, Toomas Vanem & The Limited Edition, Linnutee, kitarristide ansambel (Vahur Vessart, Laur Joamets, Toomas Kengsepp, Tõnu Hallik, Raul Ukareda), Jümaki (Robert Jürjendal, Peeter Malkov, Tiit Kikas)
Allikas: www.musapaevad.ee
---------------------------------------------------------------

Millist rolli mängisid Tartu muusikapäevad teie jaoks?

Tõnis Mägi
laulja:

Muusikutele olid need kolm-neli päeva maikuus väga olulised Tartus levimuusikapäevadel kohal olla. Kohal olid kõik, tehti siis poprokki, estraadi või punki. Sellist asja ei olnud, et punkarid teinuks kuskil omaette kontserte. Inimesed olid kõik koos ja prooviti alati millegi uuega üllatada, kiivalt hoiti saladuses uusi projekte. Mulle on jäänud kõige helgemad mälestused Peeter Volkonski projektidest. Eriti muidugi Rosta Aknad Majakovski poeesia peale tehtud kavaga. See oli erakordselt võimas ja originaalne, tehti täiesti oma asja.

Lauri Saatpalu
laulja (Pantokraator):

Tartu muusikapäevad oli nagu peaauhind omal ajal. Oli suur tunnustus, kui sinna pääsesid. Pantokraator oli tol ajal ikkagi õpipoiss – kui midagi välja tuli, oli tore, ja kui siis sai levimuusikapäevadele ka, siis oli taevas praktiliselt saavutatud. See oli ikkagi ainus paraadüritus. Osa kontserte, mis me andsime, olid kindlasti ainult levimuusikapäevadel võimalikud, näiteks tegime koos Tartu lasteteatriga igasugu müsteeriume.

Raivo Rätte ehk Kõmmari
bassimees (Kosmikud):

Mäletan, et vend lindistas telekast mikrofoniga 1980ndate alguses muusikapäevade programme lintmakile. Eks need Jumala staatuses pillimehed olid seal 12-aastase poisikese silmis, kes õppis koolibändis «Tiigrikutsut» mängima. Mäletan, et Sibulal olid 1984. aastal sandaalid jalas ja samade sandaalidega astus üles Järvakandis koolibändi kokkutulekul. Tartu muusikapäevad oli kohustuslik programm telekast ja see oli midagi suurt ja kättesaamatut väiksele Järvakandi poisile. Bändidest oli Ruja minu jaoks alati teistest peajagu üle.

Tagasi üles