Filmivaldkonna projektide rahastamisega tegelev Eesti Filmi SA (praegu SA Eesti Filmi Instituut) on viimasel kahel aastal korduvalt rikkunud raha jagamiseks seatud reegleid, selgub riigikontrolli aruandest Eesti kultuuri rahastamise kohta.
Riigikontroll: Eesti Filmi SA on ulatuslikult rikkunud raha jagamise korda
8. veebruar 2013, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll tuvastas, et valdava osa kahel aastal kohalikule filmivaldkonnale eraldatud rahast on sihtasutuse juhid välja jaganud ilma nõukogu rahastamiseeskirja ja kultuuriministri allkirjastatud põhikirja järgimata.
Näiteks 2010. ja 2011. aastal on SA nõukogu juhatuse ettepanekul kinnitanud neljal korral rahastamiseeskirjaga vastuolus olevaid otsuseid summas üle 1,6 miljoni euro. Eelkõige on väärotsuseid tehtud kallite täispikkade mängufilmide rahastamisel, mille tarbeks esitatakse aastas kümmekond taotlust.
«Ühel korral (filmi «Lotte ja kuukivi saladus» puhul) on antud toetusraha 2,5 korda rohkem, kui kehtestatud maksimummäära järgi oleks tohtinud. Maksimummäär tollal oli 364 000 eurot, raha anti 952 281 eurot,» toob audit näite.
Millest Eesti Filmi SA otsustamisel lähtunud on, on aga võimatu välja selgitada, kuna sihtasutus ei põhjenda ametlikult oma toetusotsuseid.
Ühel korral oli antud luba hakata filmi tegema enne eeskirjas sätestatud tingimuste täitmist, kuigi nõukogul tegelikult pole õigust selliseid erandeid teha.
Sarnane lugu on ka 15 432 euroga, mille sihtasutus maksis välja projekti «Eesti film 100» raames telesaateid tootvale firmale, et luua filmiteemaline saatesari Eesti Rahvusringhäälingu tarvis. Riigikontroll aga märgib, et eeskirja järgi ei tohi sihtasutus üldse telesaateid rahastada.
Veelgi enam, Eesti Filmi Sihtasutuse projektist «Eesti film 100» rahastatud saatesarja autor ja toimetaja on ühtlasi projekti «Eesti film 100» juht. Seega osales projektijuht iseendale raha eraldamise otsustamisel.
Artise kino neelas tuhandeid
Riigikontroll kirjeldab, kuidas Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu ja juhatus lubasid sihtasutusele kuuluval äriühingul Tallinnfilm asutada kino. Kuni 2009. aastani näidati väärtfilme kinos Sõprus ja see sujus suuremate tagasilöökideta. Siis aga sõlmiti ülejõukäiv rendileping Solarise keskusega ja asuti seal tegutsema Artise nime all.
Kui 2010. aastal oli Tallinnfilmi majandusaasta aruande järgi kahjum 170 232 eurot, siis 2011. aastal juba 231 682 eurot. 2011. aasta majandusaasta aruande põhjal olid kõik Tallinnfilmi kohustused kokku ligi 350 000 eurot, seisuga 31. oktoober 2012 olid need vähenenud umbes 240 000 euroni.
Ületatakse tähtaegu
Riigikontroll leidis, et sihtasutus ei ole kinni pidanud taotluste menetlemise tähtaegadest. 2011. aastal ületati tähtaega neljal korral ehk 40 protsendi aasta täispikkade mängufilmide tootmiseks esitatud taotluste puhul. Kehtestatud kuni 62päevane menetlemise aeg oli pikenenud kuni 120 päevani.
«Esines ka neli juhtumit, kui filmi tootmiseks rahastamiseeskirja järgi ette nähtud minimaalset ettevalmistusperioodi (4 kuud) oli eiratud ja raha otsustati projektidele anda nii hilja, et ettevalmistuseks jäi halvimal juhul ainult 30 päeva,» kirjeldatakse auditis. Sellega tõstis sihtasutus ise oma tegevusega riski, et toetatavad projektid ebaõnnestuvad.
Jälgi otsustest pole
Ehmatuseks avastas riigikontroll, et toetusotsuseid teeb Eesti Filmi Sihtasutuses peaekspert või valdkonna vastutav ekspert ja kinnitab kaheliikmeline juhatus, mille üks liige ongi peaekspert.
Millest otsustamisel lähtutakse, on aga võimatu välja selgitada, kuna sihtasutus ei põhjenda ametlikult oma toetusotsuseid.
«Eesti Filmi Sihtasutusasus käesoleva eriaruande toimingute algul seisukohale, et riigi asutatud eraõiguslik sihtasutus ei peagi oma otsuseid põhjendama, kuna eraõigusliku asutusena ei pea nad juhinduma haldusmenetluse seadusest,» vahendab audit. Riigikontroll arvab aga teisiti.
Sihtasutus: filmimaailmas on erandid mõistlikud
Eesti Filmi Sihtasutus ütles vastuses riigikontrolli kriitikale, et rahastamise reeglitega vastuollu minek puudutab valdavalt eeskirja punkti, mis ütleb, et toetustaotlus tuleb esitada neli kuud enne esimest võttepäeva, ent seda punkti pole mitte alati mõttekas järgida.
«See ettekirjutus filmitootmises on mõistlik, kuid mitte hädavajalik, sest projektid nõuavad väga erinevat ettevalmistusetaset. /../ Sageli polnud taotlejatel võimalik nn 4-kuu-reeglist kinni pidada. /../ Nõude rangel järgimisel oleks film antud aastal või üldse tegemata jäänud. Peaeksperdi hinnangul oleks sel juhul valida olnud kas madalamal tasemel projekti toetamise või raha ülekandmise vahel järgmisse aastasse. Vähemalt kultuuriline kahju filmi tootmata jätmisest oleks olnud suurem kui reegli rangest järgimisest,» kirjutab sihtasutuse juht.
Täpselt samal põhjusel otsustati 2008. aastal rahastada filmi «Lotte ja kuukivi saladus» maksimummäärast 2,5 korda rohkem - tavatult suure toetuseta poleks see rahvusvahelises kaastootmises valminud film lihtsalt valminud.
Ka vastamise tähtaegade ületamine on sihtasutuse kinnitusel vastutulek filmiloojatele.
«Tootmistaotlusega on aeg-ajalt toodud stsenaarium, millel on piisavalt huvitavaid arendusvõimalusi, kuid mis ei ole veel tootmisvalmis. Sellisel juhul on peaekspert eelistanud küsida järgmist stsenaariumiversiooni ning ületada vastamise tähtaega, selle asemel et olemasoleva paketi põhjal tähtajaks teha eitav vastus, mis oleks vormiliselt korrektne.»
Nii ei ole suurendatud projektide ebaõnnestumise riski, vaid vastupidi, teostatud täiendavat järelevalvet, et projektid ei ebaõnnestuks, leiab SA.
Samuti pole SA läinud vastuollu keeluga rahastada telesaateid. «Eesti film 100» raames ei rahastatud mitte telesaadete tootmist, vaid intervjuude salvestamist lühidokumentaalfilmide tootmiseks, mida saaks edaspidi kasutada Eesti filmiajaloo audiovisuaalsetes käsitlustes. Osa neis lihtsalt esilinastus Eesti Rahvusringhäälingu eetris.
Lang korraldas kaadrivahetuse
Nii kultuuriminister Rein Lang kui ka ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene on viimastel nädalatel kaitsnud avalikkuse ees oma otsust SA Eesti Filmi Instituut nõukogu välja vahetada.
«Auditis on selle praegu kehtiva süsteemi kohta õige mitu lehekülge kultuuriministrile väga vastikut teksti. Kus on otse öeldud, mis on toimunud,» ütles Lang eile valitsuse pressikonverentsil.
21. jaanuaril asendas vahetas kultuuriminister välja SA Eesti Filmi Instituut nõukogu viis liiget, asendades nad Paavo Nõgene, Anvar Samosti, Jaanus Rohumaa ja Rein Ojaga.
Nõukogust kutsuti tagasi Siim Sukles, Edith Sepp-Dallas, Mait Laas, Peeter Urbla ja Mait Mäekivi.
Minister põhjendas, et nõukogu ülesanne on korraldada sihtasutuse juhtimist ja teostada SA tegevuse üle järelevalvet, mistõttu sai nõukogusse peamiselt määratud inimesed, kel on asutuse juhtimise kogemus ja kompetents finantsküsimustes.
Eesti Filmi Instituudi sihtasutuse nõukogu koguneb äsja avaldatud kultuuri rahastamise eriaruannet arutama järgmisel nõukogu koosolekul, mis toimub 26. veebruaril