Kulka kirjanduslemmikud on Kivisildnik, Õnnepalu ja Eesti Kirjanike Liit

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivisildnik.
Kivisildnik. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital jagab aastas laiali miljon eurot, enim raha saab kirjanike liit. Kirjanike endi vahel aga eriti vahet ei tehta – oled sa tipp või keskpärane, raha saad ikka samamoodi.

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital jagab aastas natuke üle miljoni euro umbes 600 erinevale projektile, raamatule, autorile või üritusele. Viimase kolme aasta jooksul on toetusteks eraldatud kogusumma mõne protsendi võrra kasvanud, aga raha võiks alati rohkem olla, sõnab kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Karl Martin Sinijärv.

Sirvides toetuse saajate nimekirja, torkab silma kaks trendi. Esiteks, luuletajad ja luulekogude välja andmine saavad väga palju toetust. Mitte ehk isegi kogusummas, aga selliseid 1000-1500 euroseid toetusi on palju. Tingliku edetabeli juht on siin Kivisildnik, kes nii ise kui oma kirjastuse Jumalikud Ilmutused kaudu on saanud kolme aasta jooksul toetust 34 korral. Kusjuures tõusvas joones, aastal 2010 veel viis korda, aga eelmisel aastal juba 14 erineva projekti jaoks, pluss igal aastal ka isiklik loominguline stipendium. Kes tahab, võib siin näha ühe põhjusena seda, et sihtkapitali nõukogu liikmeks sai Kivisildniku sõber Vahur Afanasjev (ta on ise Jumalike Ilmutuste kaudu luulekogu välja andnud), aga tõenäoliselt on põhjused mujal.

Esiteks see, et Kivisildnik ongi muutunud kõige aktiivsemaks ja profimaks luule kirjastajaks Eestis. Muuseas, Kivisildnik ise kirjutab oma ettevõtte majandusaasta aruandes, et oluliseks innovatsiooniks firma jaoks oli print-on-demand põhimõtte rakendamine. Väikeste tiraažide ja prognoosimatute müüginumbrite puhul saab niimoodi rohkem luulekogusid välja anda. Nii ka Jumalike Ilmutuste puhul läks. Siit tuleb ka teine põhjus, miks luule vajab rohkem toetust kui mõni teine kirjandusvaldkond.

«Luulet ilma toetuseta ei ole Eestis praktiliselt võimalik välja anda,» ütleb kirjastaja Krista Kaer. «Proosat antakse välja veel ka ilma, aga luulet, võimatu.» Kaer analüüsib seda olukorda kahest vaatenurgast. Ta on nii kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige ehk üks otsustajaid, aga samas kirjastajana (Varrak) teab küllalt hästi ka luule väljaandmise rahalist külge. Tiraažid 200, 300 või 500 – niimoodi luulet välja antakse, ilma toetusteta ja puhtal turutingimustes ei võimaldaks see vähimalgi määral toime tulla.

Kui luuletajad saavad kulkast kõige rohkem eraldisi tüki kaupa võttes, siis üldsummana võtavad kõige suurema toetuse endale erinevad institutsioonid. Esimene nende seast on kirjanike liit ise, kes eelmisel aastal sai kokku toetust 115 000 eurot, mis on juba rohkem kui kümnendik kogu kirjanduse sihtkapitali eelarvest. Üksikautorina oli eelmine aasta väga hea ka Tõnu Õnnepalule, kes erinevate stipendiumide, preemiate ja toetustena sai kokku 11 400 eurot. Selles kategoorias oli Õnnepalu esinumber, mis aga ei tähenda, et ta igal aastal sama palju saab. Eelmine aasta sai ta näiteks poole vähem ja üle-eelmine aasta üldse mitte, pigem näitab see autori aktiivust või mingite teoste valmimist antud aastal.

KOMMENTAAR

Berk Vaher, kirjanduskriitik

Rõhutan, et festivalide ja kirjandusõhtute toetamise väljaarvamine kultuurkapitali funktsioonidest saab toimuda vaid siis, kui on garanteeritud nende toetamine kultuuriministeeriumi eelarvest.

Kirjandusfestivalidel on suur tähtsus nii väliskirjanduse vahendamisel Eestisse kui Eesti oma autoritele laiema kandepinna loomisel, kuid kulka kvartaalne projektitoetuste süsteem ei võimalda pikaajalisemat planeerimist.

Tervitan ministeeriumi samme selles suunas, et festivalidega sõlmitaks kolmeaastaseid raamlepinguid ja loodan, et see saab ka seadustega võimaldatud. Tahan siin eraldi toonitada, et festivalid väärivad võrdset kohtlemist – kuigi Tartu kirjandusfestivalil on suurem linna tugi kui Tallinna omal, on mõlemad eeskätt riiklikud festivalid, mis taotlevad suuremat rahvusvahelist kaalu ning nende tegevust selles mastaabis on vaja ka vastavas mahus rahastada.

Kirjanike liit peaks saama oma kirjandussündmuste sarju ning kirjanike kooli- ja raamatukogukülastusi korraldada ministeeriumilt laekuva tegevustoetuse abil. Nii väheneks tuntavalt ka huvide konflikti kahtlus kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali suhtes. Samas on selge, et sihtkapitali nõukogu peab suutma veenvalt põhjendada ka kõiki eraldisi ja äraütlemisi autoritele ja kirjastustele.

Mõistagi eeldab see kõik kultuuriministeeriumi suuremat osakaalu riigieelarves, kuid selle väljavõitlemine ongi ministri kohustus ning kirjandusvaldkonnale eraldatavate vahendite tuntav kasv omakorda kirjandusnõuniku kohus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles