Audit: nukuteatri puudujäägis on roll tasuta peetud kohvikul ja Austraalia reisil

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kultuuriministeeriumi auditist selgus, et nukuteatri 364 000 euro suuruse eelarvepuudujäägi tekkimisel oli oma roll nii hoones renti maksmata tegutsenud kohvikul kui ka kollektiivile korraldatud Austraalia reisil.

Veebruari alguses Nukuteatri rahalise olukorra selgitamiseks tehtud audit tuvastas teatril 364 000 euro suuruse eelarvepuudujäägi. Kuigi ministeerium kahtlustas teatril puudujääki juba varem, kasvas see auditi käigus veelgi, sest teater oli esitanud valesid bilansiandmeid.

Ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene selgitas, et teatri raamatupidamist on tegelikult peetud korralikult, kuid kahju tekkimised põhjuseks on valed juhtimisotsused.

Puudujääk kasvas lumepallina

Peamine teatridirektor Meelis Pai vale juhtimisotsus on Nõgene sõnul see, et aastaid üritati teatri kulusid katta tuleviku tulude arvelt.

Näiteks kui 2012. aasta lõpu seisuga oli teater saanud ettemaksetena - näiteks 2013. aastaks ette müüdud piletitest - 182 000 eurot, siis 143 000 sellest kasutati varasematel perioodidel tekkinud kulude katmiseks. «Siin tekib küsimus, kuidas kavatseb teater katta 2013. aasta etenduste pidamisega tekkivad kulud?» küsis Nõgene.

Riik kandiski nukuteatri arvele aasta lõpus uued summad, kuid bilanss näitab, et neidki kasutati peamiselt juba tekkinud maksuvõlgade ja ostuarvete tasumiseks. Puudujääk on aga kordi suurem, kuna sama mudelit on nukuteatris viljeletud aastaid.

«Eelarve täitmine ei ole ligilähedane sellele, kuidas eelarve oli planeeritud,» kirjeldas Nõgene.  «Tekkis lumepalliefekt, millega miinus kasvas iga aastaga. 2011. aastaga tekkis miinus 21000 eurot, 2012. aastaks oli see juba 64 000 eurot. Kui ei võeta vastu õigeid juhtimisotsuseid, siis jõutakse ühek hetkel punkti, kust ei ole enam võimalik inimestele maksta palka. Maksumaksjalt seda raha sisse nõuda oleks vale.»

Riik tasus eraettevõtja kommunaalkulud

Sellega valed juhtimisotsused ei piirdu. Näiteks tuvastas audit, et nukuteater pole vähemalt 2010. aastast alates küsinud renti oma ruumides tegutsevalt kohvikult, mida peab eraettevõte Profood Invest OÜ. Veelgi enam, ettevõttelt pole küsitud ka kommunaalkulude hüvitamist. Kokkuvõttes on riigil jäänud saamata riigivara rentimise tulu ning maksumaksja rahaga on tasutud erafirma kulusid.

Palju probleeme on ka teatri lepingutega. «Näiteks andis nukuteater etendusi Tallinnas Viktoria keskuses – näiteks etendust «Puhh», aga müüs kümneid tuhandeid pileteid ilma, et neil oleks olnud selleks keskusega lepingut.» Kokku tuvastati teatril 16 kehtivat ruumide, pindade või hoonete üüri- või rendisuhet, millest kirjalikke lepinguid ei olnud neljal juhul.

Etendusel «Puhh» puudusid Nõgene sõnul kõik vajalikud lepingud, ülejäänud 11 kontrollitud lavastuse puhul tuvastati üksikuid puuduolevaid autorilepinguid ja seni maksmata autoritasusid.

«Lisaks viidi aasta lõpus, hoolimata sellest, et nukuteater oli rahaliselt kehvas seisus, osale teatri kollektiivile läbi reis Austraaliasse, mis suurendas teatri tulude puudujääki 17 000 euro võrra,» möönis Nõgene.

Pai tegi, Pai lahendab

Nõgene ütles Postimehele, et ministeerium lähtub nukuteatri puhul põhimõttest, et probleemide tekitajale, ehk antud juhul teatridirektor Meelis Paile, antakse võimalus need parandada.

Sanktsioonide rakendamine Pai suhtes ei ole ministeeriumil kavas ega ka ministeeriumi pädevuses, vaid selle peab vajadusel otsustama SA NUKU nõukogu, kes koguneb järgmistel nädalatel. Ministeerium on otsustanud, et jälgib arenguid nukuteatri seisu paranemisel poolaasta kaupa.

Kas riigile saamata jäänud tulude, maksumaksja rahadega kaetud kommunaalkulude ja puuduolevate lepingute osas midagi ette võetakse, on Nõgene nägemuses eeskätt prokuratuuri ja maksuameti otsustada. Kantsleri sõnul on nukuteatris kohvikut pidava ettevõtte tegevuses kuriteo ilminguid.  

Nukuteatri direktori abi Eda Kaljo ütles Postimehele, et auditis viidatud probleemid ei tulnud talle üllatusena ja neist oldi teadlik ka varem. Kaljo sõnul ei ole aga tegemist juhtimisvigadega, vaid kompromisse - näiteks kohviku puhul - on tehtud teatrikülastajate parema teenindamise nimel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles