Kunstnik Kristina Norman kinnitas, et viis laupäeval Tõnismäele kullatud pronkssõduri koopia puhtalt kunstilistel eesmärkidel ning tema taga ei ole ühtegi poliitilist organisatsiooni.
Pronkssõduri koopia äraviimine saab samuti kunstiteoseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norman lükkas tagasi arvamused, nagu oleks tema pronkssõduri koopia Tõnismäele toomine mingit sorti protest või poliitiline avaldus. «Mina räägin vaid enda eest ja ühtegi poliitilist organisatsiooni minu taga ei ole,» sõnas ta.
«See, mida Tõnismäel nähti, on vaid üks osa Veneetsia biennaali jaoks valmistatavast, väga mitmekülgsest ja keerulisest projektist,» sõnas kunstnik Postimees.ee'le. Enne suvel algavat bienaali ta rohkem projekti osi avalda ei kavatse.
Normani kinnitusel saab laupäevasest üritusest tehtud videodokumentatsioon samuti osaks Veneetsia biennaalil esitletavast projektist.
Kullatud pronkssõduri just Tõnismäele viimist just 9. mail põhjendas ta sooviga leida endale suhtluspartnerit. «Tegelen vene kogukonna kultuuripraktikutega. Inimesed olid sinna kogunenud enne seda, kui mina kujuga sinna ilmusin, mina kasutasin ära seda situatsiooni. Minu eesmärk oli leida endale suhtluspartnerit,» sõnas kunstnik.
Küsimusele, kas ta saavutas oma eesmärgi, vastas Norman: «Tulemusest on vara rääkida, seda saab teha siis, kui näitus Veneetsias lõpeb, alles oktoobrikuus. Aga suhtluspartneri leidsin küll - inimesed, kes olid sinna kogunenud, ka võimuesindajad, kes tulid hiljem.»
«See ei olnud otse nii plaanis, aga tundub, et taaskehastus mingit sorti tuttav situatsioon, sarnanedes sellele, mis aset leidis kaks aastat tagasi,» rääkis ta. «Tekkinud probleemile leiti tehnokraatlik lahendus - probleem lahendati tehniliste vahendite, mitte läbirääkimistega.»
Nii kullatud sõdurikuju toomist Tallinna kesklinna haljasalale kui ka seda, kuidas politsei selle 30 minuti pärast ära viis, kajastati nädalavahetusel ka rahvusvahelises, BBC uudistes.
Veneetsia 53. biennaalil esindab Eestit Kristina Normani projekt «After-war», milles saab muuhulgas näha mitut videoinstallatsiooni kohaliku vene kogukonna kultuuripraktikatest. «See, kuidas vene kogukond nende jaoks tähtsatel päevadel käitub, on biennaalil vaadeldavad kultuuriilmingutena, neid kohalikke lokaalseid käitumismudeleid vaadeldakse antropoloogiliselt,» seletas kunstnik.