Raadioteater: töine ja toimekas 85-aastane
10. aprill 2013, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu vanim üksus Raadioteater tähistab juubelit.
Reedel tähistab rahvusringhäälingu Raadioteater oma 85. sünnipäeva. Väikese hilinemisega: Raadioteatri sünnipäevaks loetakse 1928. aasta 24. veebruari, kui eetris kõlas esimene kuuldemäng, raadioseade August Tammani näidendist «Koidikul».
Et aga mitte riigi sünnipäeva pidustuste varju jääda, tähistab Raadioteater alates 2007. aastast sünnipäeva oma looja Felix Moori sünniaastapäeval, 12. aprillil. Moori sünnist möödub tänavu 110 aastat.
Raadioteater annab nüüdseks välja väikese iseseisva raadiojaama mõõdu, lisaks kuuldemängudele jõuavad sealt eetrisse ka Raadio Ööülikool, keelesaade «Keelekõrv», järjejutud ja luuleminutid.
Eesti esimese raadioreporteri, Raadioteatri looja, esimese lastesaate autori, esimese spordiülekande tegija, näitleja ja kõnepedagoogi Felix Moori pärandit kannab alates 2006. aastast Raadioteatri juhatajana Toomas Lõhmuste.
Kuidas värskelt 85-aastane Raadioteater 2013. aastal elab?
Ta ikka elab.
Ikka veel võib kohata üllatust, et Raadioteatrist ei tulegi pelgalt kuuldemängud… Jah, tõepoolest, just siin salvestatakse ka nädala järjejutte, Ööülikooli ja «Luuleruumi» saateid. Siin sünnivad ka audioraamatud, praegu on lõppviimistluses Viivi Luige «Varjuteater» Elisabeth Tamme esituses. 2013. aastal hakkasime koostöös ajakirjaga Täheke salvestama lastekirjanikke, kes loevad oma värskemat loomingut.
Aga eelmine aasta oli mitmete heade alguste aasta. Laienes Raadioteatri lavastajate ring, debüüdi tegid Madis Kalmet ja Andri Luup, avardus raadiole kirjutavate autorite nimistu, esmakordselt kõlasid eetris Külliki Veede, Roy Strideri, Andri Luubi ja noore eduka soome dramaturgi Saara Turuneni tekstid.
Kuuldemänguga «Jänkutüdruk» sai alguse koostöö Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnaga, mille õppekavasse lisandus raadiotöö ainekava.
Juba aastaid saavad Raadioteatris esimese mikrofonikogemuse ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia lavakunsti üliõpilased. Katkendeid Juhan Smuuli raamatust «Jaapani meri, detsember» esitasid magistrandid, kellele see salvestus oli ühtlasi raadiotöö arvestuseks.
Sama kooli bakalaureuseõppe üliõpilaste salvestused Gert Helbemäe novellidest ja laastudest jäävad ootama eetriaega ka selle raadiotoimetajana tuntust kogunud kirjaniku 100. sünniaastapäevaks käesoleva aasta novembris. Kohe on salvestusi alustamas kogemustega raadiolavastaja Aare Toikka, kelle käe all valmib Jim Ashilevi näidend «Godzilla».
Seega tunneb Raadioteater end oma 85. eluaastal töise ja toimekana.
Kuidas te Raadioteatri praegust taset hindate?
Raadioteater võtab igal sügisel kolleegidega mõõtu meediafestivalil Prix Europa. 2010. aastal õnnestus Andres Noormetsa autorikuuldemänguga «Vaikus ja karjed» saada seal esikoht.
Eelmisel aastal esindas Raadioteatrit Roy Strideri järjekuuldemäng «Mässajad», mis tekitas arutelul üsna terava poleemika, samas tõsteti erakordses üksmeeles esile nõtket helirežiid (helirežissöör oli Külli Tüli). Selles suhtes oleme positsioneerunud üsna silmapaistvalt.
Kes võiks olla see inimene, kes Raadioteatri kuulamiseks endale aega võtab?
Mul on tunne, et meie põhikuulaja on suuremalt jaolt keskikka jõudnud haritlane ja kultuurilemb, nooremate valikuskaala on muutunud nii avaraks, et ei anna aega keskenduda, aga just kuulamine on tegevus, mis seda eeldaks. Küllap on raadioteatri väljalasked hinnatud valikus pikkadel autosõitudel, paraku vaesestab taustamüra sel juhul tegijate taotlusi.
Kuidas eesti näitlejad Raadioteatrit hindavad? Kas neid peab osalema meelitama või pigem on soovijaid rohkem kui mahub?
Eesti näitlejad tulevad Raadioteatrisse üsna heal meelel, hoolimata sellest, et meie honorarinumbrid kahvatuvad reklaamihüüete tasustamise taustal. Tööd meie juures jäävad ju kultuurimällu, aga turustamisröökurlus vaevalt…
Millistel põhimõtetel Raadioteatri repertuaar kujuneb, kas kõik oluline või soovitav jõuab eetrisse või tuleb ka valusaid kärpeid teha?
Vähenenud eelarvega seoses oleme viimastel aastatel hoolikalt vaaginud materjalivalikut, kindlas eelistuses on Eesti algupärand. Mitmel puhul on näiteks läbirääkimised välisautorite esindajatega jäänud soiku, sest tasumäärad on kadunud kosmoseavarustesse…
Kummaline küll, elus autorid on läbirääkimistel märkimisväärselt leebemad kui nende hilisem pärijate- ja esindajatering.
Et ka Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse Felix Moori sünniaastapäeval, ei saa tema isikust kuidagi mööda minna, Moor on aga tänapäevaks üsnagi tähelepanuta jäänud. Ehk saab lühidalt kokku võtta, miks ja kui oluline Moori roll Raadioteatris ja raadios üldse oli ja on?
Felix Moori rolli meie ringhäälingu ja Raadioteatri sünni juures on raske üle hinnata. Teatriloolane Kalju Haan on märkinud, et Moor oli harukordselt suure töövõimega. Oma 52 eluaastaga jõudis ta ära teha vähemalt kahe mehe elutöö. Kõigepealt legendaarse raadiohääle ehk nagu rahvas kutsus – halloo-mehena.
Moor töötas täiskoormusega 1927. aastast alates ringhäälingus, algul teadustajana, siis reporterina, ta rajas ka otsereportaažide traditsiooni ja määras nende taseme. Tegi otsereportaaže Poola ja Rootsi kuningaga ning Soome presidendiga. Tänini mäletatakse tema üldlaulupidude ülekandesaateid, spordireportaaže, Tartu Ülikooli 300. aastapäeva tähistamist, pidustusi Helsingist «Kalevala» eepose 100. aastapäevalt, aga samuti Vabaduse platsil toimunud riigipööramisest 20. juunil 1940.
Meie keelekasutuse kultuurist kirjutas Moor artikleid ajakirjas Teater ja tõlkis teatriteoreetilist kirjandust, sealhulgas Stanislavskit. Moor pani režissöörina aluse Eesti Raadioteatrile, samuti lugemistundidele ja lastesaadetele.
Seda legendide legendi juba eluajal iseloomustab ehk kõige paremini järgmine fakt: kui
Uudisleht tegi 1938. aastal küsitluse selle kohta, kes on kõige populaarsem eestlane, edestas Felix Moori vaid Anton Hansen Tammsaare…
Uhkelt kõlab ka August Alle epigramm:
Üksainuke on Felix Moor,
Kuid kõri – Doni kasakate koor.
Kultuurimälu ei kesta iseenesest, meil kõigil tuleb seda aeg-ajalt jälle seitlisse seada, et virtuaalne tohuvabohu ei annaks mõruvilju, millest ühe leidis füüsikaõpetaja kirjalikke töid parandades: «Raadio leiutas itaallane – Felix Moor».
-----------------------------------------------------------------
85 aastat raadioteatrit
24. veebruar 1928
Esimene kuuldemäng, raadioseade August Tammani näidendist «Koidikul». Esimeseks lavastajaks saab Felix Moor, kes 1944. aastaks on kuulajateni toonud 253 kuuldemängu
1937
Esimene algupärane kuuldemäng, Willem Tominga «Mehed»
1941
Vanim säilinud kuuldemäng fonoteegis, August Kitzbergi «Kosjasõit»
1957
Esimene kuuldemänguvõistlus, esile kerkivad Ardi Liives, Raimond Kaugver, Rudolf Aller…
1967
Algavad igaargipäevased järjejutud
1971
Esimene stereofooniline kuuldemäng, Vaclav Cibula «Miski justnagu täht»
1993
Algab osalemine rahvusvahelisel Berliini tele- ja raadiofestivalil Prix Futura Jüri Tuuliku kuuldemänguga «Hõbepaju»
1996
Eesti raadiodraama aasta EBUs (European Broadcasting Union), tsüklis «Promotion and protection of Smaller Nations»
1997
Festivalil Prix Europa (enne Prix Futurat) osales Madis Kõivu kuuldemäng «Haug», lavastajaks Tamur Tohver, kuues koht
1997
Ühisprojekt YLE raadioteatriga: Hannu Mäkelä kuuldemäng «Leino läheb Eestisse», lavastaja Ari Kallio
1998
Raadioteater 70: otselindistus publiku osavõtul, Jüri Tuuliku «Taevaredel»; hakatakse välja andma Eesti Raadio näitlejapreemiat, esimene laureaat on Aarne Üksküla
1999
Alustab Raadio Ööülikool
2000
Raadioteatri 72. sünnipäeval avati pidulikult uus stuudiokompleks, sealhulgas meie regiooni parim «vatituba»
2002
Raadioteater ja pimedate infoühing Helikiri allkirjastasid lepingu, et valminud kuuldemängud jõuaksid vaegnägijateni; koostöös Tartu Teatrilaboriga avas Raadioteater suvekuudeks Tartus kuuldemänguaia
2006
Eesti teater 100: Eesti kutselise teatri juubeliaastal kõlasid raadioeetris iga päev eesti näitlejate hääled, esitati eesti kirjanduspalu. Salvestised kingiti viiekümnel CD-l teatri- ja muusikamuuseumile
2007
Raadioteater hakkab oma näitlejaauhinda välja andma Felix Moori sünniaastapäeval, 12. aprillil. Pidulik üritus toimub Andres Särevi muuseumis. Samas majas Tina 23 elas kunagi ka Felix Moor
2008
Andres Noormetsa autorikuuldemäng «Päev» sai festivalil Prix Europa kõrge tunnustuse Special Commendation (eriline kiitus), mida võib sõnastada kui esimest preemiat või ainsat eripreemiat
2009
Andres Noormetsa «Päev» jõudis eetrisse Soome YLE1 saates «Ääniversumi»
2010
Kõigi aegade suurim rahvusvaheline tunnustus Raadioteatrile: festivalil Prix Europa võitis Andres Noormetsa «Vaikus ja karjed» kuuldemängude kategoorias peaauhinna