Sildna: ERRi nõukogu ja kultuuriinimeste vahel peab tekkima dialoog
23. aprill 2013, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna sõnul peaks tekkima dialoog rahvusringhäälingu nõukogu ja kultuurivaldkonna tegijate vahel, samuti leiab ta, et kui riik peab õigeks soosida era- ja avaliku sektori koostööd, ei peaks ERRi nõukogu käituma vastupidiselt.
«Kui tahame propageerida ühiskonnas konkreetseid väärtusi, üheks neist on erafirmade kaasamine avalikku huvi pälvivate nähtuste ja sündmuste panustamisse rahaliselt, peaks olema riigi huvi seda igal viisil ka tunnustada ja soodustada,» ütles Sildna Postimehele.
Ta märkis, et rahvusringhäälingu eetris ürituse toetaja logo näitamine oleks vähim ja ka elementaarne viis eraettevõtjaid tunnustada ning ka motiveerida üha enam panustama.
Sildna ettepanekul võiks rahvusringhäälingu ja kultuurivaldkonna tegijate vahelist dialoogi innustada ja kordineerida Eesti Kultuuri Koda, mis koondab kultuurivaldkonna tegijaid laiapõhjaliselt.
Ta märkis, et oleks hea mõte korraldada ümarlaud, millest võiksid osa võtta kõik valdkonda puutuvad osapooled, kultuurikorraldajad, spordivõistluste korraldajad, erakanalite esindajad, sponsorite esindajad, meediaeksperdid, kõnealuse ERR nõukogu ja ERRi esindajad.
«Tihtilugu on asi selles, et otsustajatel pole piisavalt infot või ülevaadet, et teha informeeritud otsuseid. Puudu võib jääda nüansse, millest ERRi nõukogu ei ole teadlik.»
Sildna sõnul võiks olla hea tava, et enne terve sektori arengut puudutavate otsuste langetamist arutatakse seda ka kõigi osapooltega.
«Ümaralaua eesmärk võiks olla selgitada, milline on ERRi tava sponsorteabe edastamisel, mis on olnud argumendid senise korra põhjendamiseks ja kas praegune kord teenib üldsuse huve?»
Kui ERRi visioon on olla Eesti kultuuri ja kodanikuühiskonna toetaja, arendaja ning teiste samal eesmärgil tegutsevate organisatsioonide tõhusaks partneriks, siis on kõigi selles valdkonnas tegutsevate inimeste ülesanne selgitada, kuidas olla ERRile abiks, et seda senisest veelgi paremini teha, lisas ta.
Sildna sõnul võiksid ERRi puudutavad küsimused olla laiapõhjaliselt läbi arutatud ning kõik otsused ka selgelt sõnastatud ja põhjendatud.
«See on meie riik, kes veel peaks riigi käekäigu eest hoolitsema ja riiklike institutsioonide otsuseid heas mõttes küsimärgi alla seadma. Teiselt poolt andma ka informatsiooni ja taustainfot, millest otsustajatel võib puudu olla.»
Ta lisas, et lisaks sponsorteabe edastamise korra konkretiseerimisele tuleks selgelt sõnastada, mida tõlgendatakse toote reklaami all ja mida loetakse ühiskonna teavitamiseks olulisest nähtusest või sündmusest.
Sildna selgitas, et logo näitamine on ükskõik millise ürituse korraldajale oluline, kuna väljendab partnerlust, kokkulepet konkreetse firmaga, tänu kelle panusele antud üritus toimub.
«Küsimus on, kas kommunikeerime sündmust ausa tervikuna, tunnustades kõiki tervikusse panustavaid partnereid või loome võltsreaalsuse - ignoreerides fakti, et näiteks Nordea panga toetusel on väga oluline roll näiteks Pimedate Ööde Filmifestivali toimumisel, samamoodi nagu Nordic Hotel Forumi või Skype'i panus on oluline Tallinn Music Weeki toimumiseks.»
ERRis logode näitamise keelu argumendiks on erakanalite huvide kahjustamine, Sildna sõnul ei motiveeri korraldajat mitte kunagi erakanalist eetriaega ostma see, et ERRis logo ei saa näidata. «Erakanali eetriaega ostma paneb pigem motivatsioon tabada konkreetset sihtgruppi, otsus osta reklaami tuleb vaadates kanali tegevust ja sihtgruppi.»
Ta lisas, et ERRi nõukogu on oma reeglitega loonud ERRile raamistiku, mille olemasolust ei võida keegi. «Igasuguste otsuste juures tuleb vaadelda, kas sellest keegi võidab või kaotab. Kui kaotavad aga kõik osapooled, tekib küsimus, mille jaoks see otsus vajalik on? Kui on võimalus midagi soodustada ja millelegi kaasa aidata, ei pea ju valima hoopis pidurdamist ja takistamist.»