Eesti väljapanek on popp ja saab kiita

Valner Valme
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«After-War» on saanud kodus palju sõimata ja väljas palju kiita.
«After-War» on saanud kodus palju sõimata ja väljas palju kiita. Foto: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Kristina Normani Veneetsia-projekt «After-War» on saanud Eesti pressis kõvasti sõimata.


Lihtsalt ja labaselt kokku võttes tajub osa inimesi seda tööd kunstile lubatud piiride ületamisena, mis iseenesest juba näitab teose olulisust: ühest küljest on kaasatud veel jahtumata päevapoliitilised teravteemad, teisest küljest, mis mõtet oleks kunstil, kui see ei tekitaks aeg-ajalt vaidlusi teemal «see on kunst, see ei ole kunst».



Tasub ka meenutada, et politsei kõrvaldas 9. mail Normani projekti kõige silmatorkavama osa ehk «kuldmehikese», andis kuju hiljem tagasi ja tegi kunstnikule suulise hoiatuse.


Küsin Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindajalt, kunst.ee peatoimetajalt Andreas Trossekilt, kuidas «After-War» kohapeal vastu võeti.



Härm räägib keskpärasest biennaalist, selle taustal peaks ju Eesti kuldne teos silma paistma?


Päris palju kiidetakse, kuna on poliitiline ja terav ja paistab tõepoolest silma biennaali taustal, mis on sel aastal kohati suhteliselt ninnu-nännu.



Poliitilist kunsti on sel aastal äärmiselt vähe. Kusjuures tundub, et Eesti teosest saavad kõige paremini aru Saksamaa, Iisraeli ja Itaalia inimesed ehk siis riigid, mis on samuti ühel või teisel põhjusel lõhenenud, ka Itaalias endas on ju põhja ja lõuna vahel võrdlemisi suur vahe.



Hinnatakse, et Eesti on tulnud välja poliitilise kunstiga?


Hinnatakse eelkõige seda julgust. On küsitud, kas tõesti see on riiklikult doteeritud kunst, kas Eesti on nii demokraatlik ja tugev riik, et julgeb maksta kinni iseenese kriitikat kunsti kaudu. Kuigi seda on ka varem tehtud, paistab Eesti sellega sel aastal silma.



Kui palju inimesi on Eesti paviljoni külastanud?


Ei oska paari viimase päeva seisu öelda, aga pressipäevad olid enne avamist, 4.–6. juunini, kolmel ametlikul pressipäeval käis läbi üle 2200 inimese, need olid siis lisaks ajakirjanikele biennaaliga seotud inimesed, teiste paviljonide esindajad, kunstnikud.



Tänane (eilne – VV) Helsingin Sanomat kirjutas kompositsiooni «After-War» müümisest Kiasmale.


Kui muuseum alustab läbirääkimisi, ei tähenda see veel müümist, aga Kiasmast oli palju inimesi kohal Eesti tööd vaatamas, nad olid vaimustuses, aga ei oska prognoosida, mis edasi, sest sellised protsessid on pikad ja keerulised.



Igal juhul: kuna Kiasma esindajad olid kohal, siis nad vaatavad kindlasti ka seda, kuidas tööd oleks muuseumis parem eksponeerida, ning ehk aitab «After-Wari» müük ja rahvusvaheline tunnustus depolitiseerida seda kunstiteost.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles