Viljandi uue kunsti muuseumiks plaanitavas majas on avatud uued näitused, ühtlasi saab vaadata ka uue maja ehituseks korraldatud riigihanke ehituspakkumisi. Muuseumi rajamine võib kujuneda oodatust soodsamaks, hankele laekunud kümme pakkumist jäid vahemikku 16–24 miljonit krooni.
Uue maja ootuses avati Viljandi raekoja kõrval vanas amortiseerunud koolimajas näitus «Mees ja naine» juba neljandat aastat järjest. Nii Pärnus kui Viljandis toimuva rahvusvahelise aktinäituse sellesuvine ekspositsioon on kineetiline. Pärnus avatud näitust liigutavad kaks kõige jõulisemat taastuvenergiaallikat: tuul ja inimmõte. Välja on pandud vaatajate mõttejõul ning elektri abikäel toimetavad objektid.
Viljandi raekoja pargis, plaanitava uue kunsti muuseumi maja ees püüavad aga pilku neli tuule jõul liikuvat kunstiteost, mille autoriteks on Annick ja Pierre Debien Prantsusmaalt, Valentina Ljahhovitš Valgevenest ja Reiner Kühnle Saksamaalt. Eestit esindavad kujurid Tiiu Kirsipuu ning Peeter Leinbock.
Muuseumi eestvedaja Mark Soosaare sõnul sümboliseerib seekordne väljapanek kogu maailma liikumises ja muutumises olemist.
Maja sees on näitusi võimalik esialgu vaadata vaid esimesel korrusel, teisele korrusele kolitakse järgmisel kuul, kuna viimaste aastate pehmed talved on maja veidi kahjustanud ja seal tuleb teha kindlustustöid.
Esimese korruse üks põnevamaid väljapanekuid on Soosaare hinnangul Eesti vanema põlvkonna meistri Kaarel Kurismaa helikompositsioon. Suve jooksul on Soosaarel plaanis Viljandisse tuua öökino ning kindlasti tullakse kunstiteoseid ka kohapeale looma. Lisaks on kunstihuvilistel seekord põhjust kaasa võtta ka pere pisemad, kuna majas on avatud Lotte klass.
Kui tänavu tuleb uut kunsti nautida veel vanas majas, siis uue kunsti muuseumi uue maja ehituseks korraldatud riigihanke pakkumised tegid ehituse alguse reaalsemaks kui kunagi varem. Soosaare sõnul on muuseum koos tehnoloogiaga võimalik valmis saada paarikümne miljoni krooniga, mis on ühe muuseumi jaoks väga soodne hind.
Kui esialgu arvestati hoone ehitusmaksumuseks üle poolesaja miljoni krooni, siis ehituspakkumised olid keskmiselt enam kui poole väiksemad.
«Hanke tingimustes oli sees, et firmal peab olema kogemus vähemalt viieteistkümne miljoni krooniste muinsuskaitsealuste objektide ehitamisel, ja kõigil osalejail need ka olid,» rääkis Soosaar.
Lõviosa ehituseks vajaminevast summast on plaanis küsida eurofondidest.
«Ettevõtluse arendamise sihtasutusega oli kokkulepe, et pidime esmalt saama ehitushanke pakkumised, et täpset hinda teada saada,» selgitas Soosaar.
Ta lisas, et projekti on veidi ümber tehtud ning lisaks muuseumile on sinna kavandatud tekstiili-, keraamika- ja klaasipuhumise töökojad, kus hakkavad tööle ja õpetama professionaalsed kunstnikud.
Ehitus võiks Soosaare sõnul alata parimal juhul juba selle aasta lõpul ning positiivsete otsuste puhul võiks muuseumi avada juba 2011. aastal.