Terve järgmise nädala täidab Tartu linna armastuse sumin ja kõla. «tARTuFF» on tasapisi kasvanud filmifestivalist linnafestivaliks.
Tartus kõlavad pildid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aegamisi on haaret kinoelamuste juurest laiendatud ka muusika, luule ja tantsu manu. Sel aastal annab festival tegevust alates lõunast kuni üsna varaste hommikutundideni ning programm sobib kõigile – noorest jütsist vana armastusfilmifriigini.
Filmifestival, mis kõlab
Tänavuses programmis on suur rõhk just muusikal ning suurejoonelistel emotsioonidel, mida muusika meis tekitab. Nagu ütleb festivali kunstiline juht Kaarel Kuurmaa: «Kaheksas «tARTuFF» kõlab hästi.»
Iga päev alates kella 19 koondub festivali põhirõhk filmidele, sest siis hakatakse Ekraanis näitama muusikadokumentaale, mis puudutavad ühiselt muusikuks saamise teekonda ning muusika leidmist eneses.
Saab näha nii maailmas laineid löövat Sixto Rodrigueze tuhkatriinulugu kui ka hiljuti Kadriorus esinenud taani bändi Efterklangi heliotsinguid ning üllatavaid leide Teravmägedes. Väga huvitav tundub saksa režissööri Désirée von Trotha film «Woodstock Timbuktus», mis räägib Sahara kõrbes toimuvast Festival au Desertist ning nomaadliku eluviisiga tamašeki rahva ühisest kogunemisest pidutsemiseks, laulmiseks ja tantsimiseks.
Filmide põhiprogrammi näidatakse traditsiooniliselt Raekoja platsil hiiglaslikult ekraanilt ning esimest korda teisaldatavalt DCP-projektorilt. Tundub, et 35 mm filmilindi aeg kipub vägisi ümber saama ning «tARTuFF»ki ei saa enam digita hakkama.
Tänu sellele on võimalik näha täielikul tipptasemel ka pisemaid filme, mida filmilindilt poleks olnud võimalik näidata. Selleks on näiteks ameeriklase Maureen Tusty dokumentaalfilm «Üheshingamine» eestlaste laulupeofenomenist või noore ja andeka Moonika Siimetsa lühimuusikal «Viimane Romeo».
Raekoja platsi hilisöine programm algab ja lõpeb üdini positiivsete heatujupommidega. Esimesel õhtul linastub ungarlase György Pálfi ood armastusele ehk vastuseks Ungari riigi filmieelarvekärbetele maailma filmiparemikust kokku miksitud film «Final Cut: daamid ja härrad».
Alustades klassikast ja lõpetades tänapäevaste kassahittidega on Pálfi üle 500 filmiga loonud eraldiseisva armastusloo, mis on ühtlasi ka hea ülevaade filmiajaloost. Ajaloolise tantsufilmiga «tARTuFF» ka lõpetab, kui linale astub noor John Travolta «Laupäevaõhtuses palavikus». Film paneb diskoajastule kadedusega tagasi vaatama ning meelitab kindlasti kõik vaatajad festivali lõpupeole jalga keerutama.
Filmidest luule ja muusikani
Visuaalset võimsust pakuvad tohutus Raekoja kinosaalis Michel Gondry uusim film, fantastiline «Päevade vaht» ja metamorfoosiõuduk «Kärbes». Visuaalset sügavust pakkuvad ning iga filmiarmastaja must-see’d on Kim Ki-Duki Veneetsia filmifestivali kuldlõvi võitnud «Pieta» ja poola film «... nimel».
Kaarel Kuurmaa ütleb Ki-Duki filmi kohta: «Vahepeal väidetavalt loomingulist kriisi põdenud režissöör on oma uue teose ja sealsed ema-poja suhted viinud süvitsi teoloogiliste küsimusteni välja.» See on film, mis paneb oma aususes sisemiselt värisema kui haavalehe.
Nädala aja jooksul saab lisaks õhtustele filmiseanssidele Raekoja platsil ja Ekraani kinos proovida päeval kätt filmitegijana Just Filmi töötoas, nautida filmiklassikast inspireeritud tantsulavastust «Lumière» Tallinna tantsuteatri esituses ja minna öisele Emajõele tähevaatlusretkele. Luuleaustajatele pakutakse raeplatsil TarSlämmi ning seniavaldamata luulet loevad näiteks Jürgen Rooste ja Asko Künnap.
Nädala lõpus vallutavad linna ka muusikud, sest üheskoos hakkavad helisid looma nii Tartu muusikanädal kui ka kohalik Indiefest: esimene loomemajanduskeskuses ja Vilde kohvikus ning teine Uues Õues ja Genialistide klubis.
Hipikultuurile annab popvarjundi Tõnis Kahu ja Vladimir Wiedemanni veetav loeng «Armastuse suveke: muusika ja trippimine», mis toimub festivali neljandal päeval Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja terrassil. Lisaks loengule saab seal näha ka psühhedeelse maiguga eksperimentaalamatöörfilme 1970. aastatest.
Kaheksas «tARTuFF» pakub võimaluse avastada Tartut nii maad kui ka vett mööda ja pakub nii visuaalseid kui ka helilisi elamusi. «tARTuFF» on teinud festivali ning kasvatanud sinna sisse veel terve hulga festivale. Järgmisel nädalal võideldakse Tartus tõsiselt igavuse vastu.
8. Tartu armastusfilmide festival
«tARTuFF»
5.–10. august
Filmid, muusika, tants, luule, loengud, töötoad