Üleeile väitles end Tallinna ülikooli doktoriväitekirjade kaitsmisnõukogu ees filosoofiadoktoriks ajaloo erialal Marek Tamm, üks aktiivsemaid ja autoriteetsemaid noorema põlve tegutsejaid Eesti intellektuaalsel maastikul (snd 1973).
Marek Tamm kirjutas doktoritöö «Liivimaa leiutamisest»
Varraku kirjastuse (Tamme koostatud ja toimetatud on seal 1997–2007 sari «Ajalugu. Sotsiaalteadused») ja ajakirja Vikerkaar toimetaja, tõlkija, esseisti, aga ennekõike TLÜ Eesti humanitaarinstituudi lektori Marek Tamme doktoritöö «Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi religioosne ja geograafiline kujutamine 13. sajandi esimesel poolel» / «Inventing Livonia: Religious and Geographical Representations of the Eastern Baltic Region in Early Thirteenth Century» analüüsib 13. sajandi esimesest poolest pärit ladinakeelseid narratiivseid tekste, mis käsitlevad Läänemere idakalda sündmusi, elanikke ja looduskeskkonda.
«Liivimaa leiutamise» all peetakse väitekirjas silmas seda, kuidas 13. sajandi esimese poole ladina jutustavates tekstides – vaatluse all on neist seitse, sh Henriku Liivimaa kroonika – kujundati kuvand uuest kristlikust kolooniast Läänemere idakaldal. Töö metodoloogiliseks aluseks on sotsiaalse konstruktivismi põhiväide, et mitte miski ühiskonnas pole iseenesest olemuslik ega loomulik. Tähendus ja identiteet luuakse. Uudsuse Marek Tamme käsitlusele annab järjekindel tekstisemiootiline lähenemisviis.
Doktoritöö juhendajaks oli Toronto Ülikooli ajaloo professor Jüri Kivimäe. Oponeerisid Tampere Ülikooli üldajaloo professor Christian Krötzl ja Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart.