Rahvuseepos «Kalevipoeg» sai uue näo

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Raamatutrükikoja töötajatel Anneli Reinholmil (punases) ja Galina Bibikil olid eile käed tööd täis, et trükisoojad «Kalevipojad» liinilt vastu võtta ja üle vaadata.
Tallinna Raamatutrükikoja töötajatel Anneli Reinholmil (punases) ja Galina Bibikil olid eile käed tööd täis, et trükisoojad «Kalevipojad» liinilt vastu võtta ja üle vaadata. Foto: Raigo Pajula

Peaaegu 50-aastase pausi järel nägi eile ilmavalgust uute illustratsioonidega «Kalevipoeg». Eesti rahvuseeposele uue näo andmise taga seisab kunstnik Andres Tali.


«Ma olin kahtlev,» tunnistas 20 illustratsiooni autor ning kogu eepose graafiliselt kujundanud Tali. «Kõik peavad iseenesest mõistetavaks, et «Kalevipoja» illustratsioonide autoriks on Kristjan Raud. «Kalevipoja» illustreerimine on teadlikult võetud vastutus, millest kergelt ei pääse.»

1862. aastal esmakordselt Soomes Kuopios ilmunud Fr. R. Kreutzwaldi «Kalevipoega» on lisaks Rauale illustreerinud 1951. aastal Alo Hoidre, Ott Kangilaski ja Richard Sagrits, kolm aastat hiljem Eerik Haamer ning 1961. aastal Evald Okas.

Kuid just heitlust Rauga peab Tali eepose neli kuud kestnud illustreerimisel raskeimaks ülesandeks. Austusavaldusena Rauale kasutas Tali «Magava Kalevpoja» poosi ühel oma joonistusel. «Kõik peale poosi on minu,» kinnitab kõike Rauaga seonduvat vältinud Tali.
Eepose kirjastanud Sirje Endre iseloomustab «Kalevipoja» 19. trüki järelsõnas Tali Kalevipoega kui rahutut, murelikku, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratavat sõnumikandjat.

Lõpptulemusele, raamatupoodides ligi 800 krooni maksvale eeposele ei oska Tali hinnangut anda. «Need illustratsioonid pole teadlikult rahvusromantilised, siin pole teadlikult avangardi, mis minule oleks lähedasem, ja ma pole läinud kontseptuaalseks. Illustratsioonid on tehtud kõige laiemat publikut arvestades, need ei tohtinud šokeerida ega ärritada. Ja need illustratsioonid on tugevalt seotud tekstiga.»

«Kalevipoega» peab kunstnik teoseks, mille kaudu on paljuski määratletud Eesti ja eestlaste identiteet. Aga miks Tali julges anda sellele identiteedile uue näo, sellele vastab ta eepose järelsõnas nõnda: «Tegin seda, sest tahtsin. Sest see oli huvitav, kurnav ja raske. Sel hetkel, selles ajas. Ja tänan kõiki, kes seda mulle võimaldasid.» Uut «Kalevipoega» trükitakse 1200 eksemplari.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles