"New Europe" filmifestival Londonis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neljapäeval avas Suurbritannia Välisministeerium Londonis, Barbicani kultuurikeskuses filmifestivali, mis tutvustab Euroopa Liidu liikmekandidaat-maade filmikunsti. Nädalase suurürituse otseseks ajendiks oli välisministeeriumi poolt tellitud avaliku arvamuse uuring, mis näitab, et 60% brittidest ei tea ühegi 13 liikmekandidaatmaa nime.

Festivali New Europe eesmärgiks on tutvustada filmikunsti abil Euroopa Liidu liikmekandidaat-maade ajalugu ja tänapäeva. Nii Barbicani Keskuse kinodirektor Robert Rider kui ka Briti parlamendi liige Caroline Flint, kes ühtlasi erasekretäriks Euroopa-asjade ministrile Peter Hainile, tänasid kõigi liikmekandidaat-maade Londoni saatkondi, kelle abil filmiprogramm kokku pandi. Caroline Flint rõhutas, et Euroopas on toimumas suurimad muutused läbi aegade, ning see kõik avaldab tugevat mõju Suurbritanniale. Samas on brittide teadlikkus toimuvast murettekitavalt madal. “60% Suurbritannia elanikest ei oska nimetada mitte ühtegi 13st Euroopa Liidu liikmekandidaat-maast. Ning need, kes nimesid teavad, seostavad neid maid pigem Nõukogude Liidu aegadest pärit, tuhmuma hakkavate stereotüüpsete kujutluspiltidega.” Filmiprogrammi kokkupanemise muutis raskeks see, et Briti kinopubliku vankumatu eelistus kuulub ingliskeelsete maade filmidele. Ning televisiooniski näeb muukeelsete maade filme vaid öistel kellaaegadel. Festivali filmiprogrammil seisab ees raske katsumus võistelda praegu Londonis näidatavate menufilmidega nagu Sam Mendese “Teekond hukatusse”, Tom Hanksi firma poolt toodetud “Mu suur ja toitev kreeka pulm” ja inglaste oma uuendatud filmivariandid Oscar Wilde’i komöödiatest. Poolat esindab filmifestivalil New Europe Andrzej Wajda 19.sajandi lõpu tormilist tööstusarengut peegeldav epopöa “Tõotatud maa”, mis maailma filmikunsti klassikaks muutumas, Suurbritannias aga suhteliselt tundmatu. Eestit esindab 1999.a. Stockholmi filmifestivalil parimaks põhjamaiseks filmiks tunnistatud tänapäeva-teemaline Arko Okki “Ristumine peateega”. Kõige enam eelreklaami on tehtud Slovakkia filmile “Nicolas Winton – headuse jõud”, mis on vändatud praegu 93aastase hr Wintoni elu põhjal, keda britid kutsuvad “meie oma Schindleriks”. Mees päästis II maailmasõja-eelses Prahas 669, peamiselt juudiperekondadest pärit last. Festivalil New Europe antakse talle pidulikult üle peaminister Tony Blairi tänukiri. Filmifestival New Europe viib läbi ka statistilise uuringu, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas britid ka edaspidi tunneksid huvi teisi Euroopa keeli kõnelevate rahvaste, ja iseäranis Euroopa Liidu liikmekandidaat-maade filmikunsti vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles