Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kirjanduspreemiate žürii esimees Marek Tamm kommenteerib žürii üksmeelset otsust, et 2009. aasta oli eesti kirjanduses pigem luule- kui proosa-aasta. «Seega oli kõige tihedam konkurents luulenominentide vahel ja neid otsustatigi välja kuulutada kuus, maksimum, mida auhinnastatuut lubab. Seevastu proosas otsustati piirduda nelja nominendiga.»
Tamme hinnangul domineerisid 2009. aasta Eesti ilukirjanduslikus proosas suuresti samad teemad, mis proosas üldiselt: mälestuslikud, autobiograafilised ja dokumentaalsed teemad.
«Silma torkas väikevormide suur hulk: pikad romaanid on jäämas aina haruldasemaks, selle asemel kirjutatakse pigem miniatuure, fragmente, päevikusissekandeid, kirju jms,» rääkis Tamm, lisades, et üha enam leiab proosast blogikultuuri mõjusid. «Teoseid komponeeritakse pigem väikestest osadest, huvitumata väga tervikpildist. Üldpilt läinud aasta ilukirjanduslikust proosast toob silme ette laugja maastiku, tippe oli vähe, ent lugemisväärset piisavalt.»
Tamm tunnistab, et proosaraamatu nominentide valimine polnud lihtne, sest eelmisel aastal ilmus üle saja proosateose ning võrreldaval tasemel tekste oli palju. Lõpuks sõelale jäänud neli – Jan Kausi «Hetk», Kalev Kesküla «Elu sumedusest», Armin Kõomägi «Pagejad» ja Tõnu Õnnepalu «Paradiis» – peegeldavad tema sõnul mõistagi vaid žürii subjektiivseid eelistusi.
Žüriil, kuhu kuulusid lisaks Marek Tammele Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik, olid kõige suuremad probleemid seoses näitekirjandusega. «Läinud aastal ilmus näidendite esmatrükke vähe, mis tähendab, et nomineerimisele pääsenuks iga teine näitekirjanik,» tõdeb Tamm.
Pärast pikka arutelu pidas žürii õigemaks näitekirjanduse auhinna väljaandmisest tänavu sootuks loobuda, tehes kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalile ettepaneku, et edaspidi määrataks näitekirjanduse auhinda üle aasta, võttes arvesse kahe viimase aasta dramaturgiatoodang. «See võiks luua eelduse tõsiseltvõetavaks konkurentsiks,» leiab Tamm.
Esseistikas pidas žürii õigemaks piirduda samuti nelja tugeva nominendiga, tõstes vabaauhinna nominentide arvu seevastu kuuele. Uuesti koguneb žürii veebruari lõpus Tallinnas, et valida nominentide seast viis auhinnasaajat. Auhinnad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid 2009. aasta teoste eest
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees), Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindadele kandideerima:
Ilukirjanduslik proosa
Jan Kaus, «Hetk» (Tuum)
Kalev Kesküla, «Elu sumedusest» (Tuum)
Armin Kõomägi, «Pagejad» (Jumalikud Ilmutused)
Tõnu Õnnepalu, «Paradiis» (Varrak)
Luule
Mehis Heinsaar, «Sügaval elu hämaras» (Verb)
Mart Kangur, «Kuldne põli» (Koma)
Andrus Kasemaa, «Lagunemine» (EKSA)
Hasso Krull, «Neli korda neli» (EKSA)
Triin Soomets, «Varjatud ained» (Tuum)
Tõnu Õnnepalu, «Kevad ja suvi ja» (Varrak)
Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse preemiat mitte välja anda ja nominente ei valinud.
Esseistika
Jaan Kaplinski, «Paralleele ja parallelisme» (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull, «Paljusus ja ainulisus» (EKSA)
Eneken Laanes, «Lepitamatud dialoogid» (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Mardi Valgemäe, «Pihtimusi» (EKSA)
Vabaauhind
Epp Annus (koostaja), «20. sajandi mõttevoolud» (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Kaspar Kolk (koostaja), «Rooma kirjanduse
antoloogia» (Varrak)
Madis Kõiv, «Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas» (Eesti Päevalehe Kirjastus)
Juhani Salokannel, «Jaan Kross» (EKSA)
Seppo Zetterberg, «Eesti ajalugu» (Tänapäev)
Jaan Undusk (koostaja), «Friedebert Tuglas. Valik proosat» (Avita)
Lastekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Indrek Hirv ja Jaanika Palm valis aastaauhinnale kandideerima:
Kadri Hinrikus, «Kui emad olid väikesed» (Eesti Ekspressi Kirjastus)
Kristiina Kass, «Peeter ja mina» (Tänapäev)
Mika Keränen, «Peidetud hõbedane aardelaegas» (Jutulind)
Andrus Kivirähk, «Kaka ja kevad» (Varrak)
Aino Pervik, «Ühes väikses veidras linnas» (Tänapäev)
Maarja Undusk (koostaja), «Päkapikk Ingo» (Menu Kirjastus)
Tõlkekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus Krista Kaer (esinaine), Ly Ehin ja Kersti Unt valis aastaauhindadele kandideerima:
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest
eesti keelde
Ülev Aaloe: Stig Claesson, «Sina maga, mina pesen nõud» (Loomingu Raamatukogu)
Mailis Põld: Alessandro Baricco, «See lugu» (Pegasus)
Piret Saluri: Mika Waltari, «Sinuhe»
(Varrak)
Erkki Sivonen: Malcolm Lowry, «Vulkaani jalamil» (Eesti Raamat)
Aet Varik: Salman Rushdie, «Kesköö lapsed» (Varrak)
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Jean Pascal Ollivry: A. H. Tammsaare, «La Colline -du-Voleur. Vérité et Justice», tome 1; «Indrek. Vérité et Justice», tome 2, «Joures d’émeutes. Vérité et justice», tome 3
Ilmar Lehtpere: Kristiina Ehin, «A Priceless Nest», «Burning the Darkness», «South-Estonian Fairy Tales»; Ly Seppel, «The Root of Memory»
Tatjana Verhoustinskaja: Andrus Kivirähk, «Nojabr ili Gumentštšik»
Guntars Godinš: Contra, «Kaunis gorjači igaunis»; Kivisildnik, «Nevaritas asaras»; fs, «Skumju vairs nav»
Enel Melberg: Jaan Kaplinski, «Samma flod»
Venekeelse autori kirjandusauhind
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori žürii koosseisus Ilja Sundelevitš (esimees), Valentina Kašina ja Vaapo Vaher valis aastaauhinnale kandideerima:
Proosa
Andrei Ivanov, «Putešestvie Hanumana na Lolland» (Avenarius)
Gohar Markosjan-Käsper, «V Mikenah, zolotom obil’nõh» (K&G)
Luule
P. I. Filimonov, «Bogi bezrõb’ja» (Miredita)
Nikolai Karajev, «Bezumnoe malabarskoe tšaepitie» (Kite)
Doxie (Tatjana Sigalova), «Zdjes’ i tam / Tam i zdjes’» (Buukmill)
Lisaks antakse välja artikliauhind