Lauristin: uue Sirbi tekstide tase on ebaühtlane

Raul Sulbi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaur Kenderi peatoimetatud Sirbi trükisoe tiraaž.
Kaur Kenderi peatoimetatud Sirbi trükisoe tiraaž. Foto: Peeter Langovits

Ajakirjandusõppejõud Marju Lauristini sõnul on uues Sirbis suur kvaliteedivahe ZA/UMi rühmituse blogilike tekstide ja kogenud kultuuriajakirjanike tekstide vahel.

Arhitekt Margit Mutso hinnangul on oht, et noored toimetajad hakkavad Sirbis kajastama vaid neid valdkondi, millest neil jõud üle käib ja teatud kompetentsi vajavad valdkonnad, näiteks arhitektuur, jäävad sootuks kajastamata, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». 

«Kui vaadata uusi tegijaid, siis selle kohta võiks öelda «uus-siirus» ehk läbi enda prisma - mina tunnen nii, minu mõtted on nii, minu lapsepõlv on selline, ma ei ütle, et seda on halb lugeda, nii võib ka kirjutada, aga kui terve Sirp sellist täis oleks, siis muutuks igavaks, ma arvan, et ma kunagi teismelisena oleks lugenud väga huviga ja mõelnud, et vaat see on nüüd õige ja võib-olla isegi pisara poetanud, aga täna ma ei taha enam niimoodi lugeda,» selgitas Mutso. 

«Sirbi uute autorite keelekasutus on väga teistsugune kui me ootaksime kultuurilehelt, tõepoolest, kui inimesed tulevad otse blogide maailmast, siis kirjasõna kasutamise kultuur on väga erinev, siin on küsimus, kumb harjub kiiremini, kas uued toimetajad kirjakeele kultuuriga või Sirbi lugeja nägema Sirbi külgedel Twitteri- ja blogikultuuri,» rääkis Lauristin.

Kirjanik Jaan Kaplinski võrdles ZA/UMi rühmituse tegevust Sirbi toimetamisel 20. sajandi alguse Itaalias puhkenud futurismi liikumisega, mida iseloomustab vana eitamine ja uue ülistamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles