Mõrv publiku silme all

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Ojari, Allan Noormets ja Piret Kalda Tallinna Linnateatri lavastuses «Aju jaht».
Indrek Ojari, Allan Noormets ja Piret Kalda Tallinna Linnateatri lavastuses «Aju jaht». Foto: Siim Vahur

Kui vaatasite eile õhtul hinge kinni pidades ETVst kriminaalsarja «Kuritegu», siis otsige maa pealt ja maa alt võimalust osta pilet Tallinna Linnateatri lavastusele «Aju jaht». Sest nii veenvat krimkat pole eesti teatris näinud ka poliitikust teatrimehe Jaak Alliku silmad. Aga tema on näinud aastakümnete jooksul igasugust teatrit.

Mõrvade näitamine on eesti filmides ja krimiseriaalides üks piinlikke hetki, sest need pole oma ohtras ketšupilikkuses usutavad. Aga «Aju jahis» on lavastaja Diana Leesalu suutnud väga väikeste trikkidega tuua publiku silme ette nii hirmujudinaid tekitava mõrva kui ka vaataja valuläve proovile paneva tapmiskatse (lavastus pole soovitatav alla 14-aastastele!).

Leesalu lavastatud «Aju jaht» üllatab. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks Leesalu ise. Tema eelmine lavastus, noortele suunatud «Offline» oli küll vaatamata mõnele puudusele korralik töö, ent «Aju jahiga» jõuab lavastaja hoopis uuele tasemele. Leesalust on saanud arvestav konkurent linnateatri esilavastajale, peanäitejuht Elmo Nüganenile.

Psühholoogilist pinget, mille suurmeister on Nüganen, leidub «Aju jahis» ohtralt. Samuti tempot ja lihtsat lugu, st nii lihtsat, kui üks ootamatute pööretega krimilugu saab olla.

Kirjanik Mark Styler (Indrek Ojari) saabub Kõrgendatud Turvalisusega Haiglasse Vaimupuudega Kurjategijatele, et teha intervjuu kuulsa sarimõrvariga. Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Kes on «Aju jahis» mõrvar, kus on tõde jne, kõik see selgub alles etenduse lõpus.

Inglise romaanikirjaniku ja stsenaristi Anthony Horowitzi näidend annab tugevamad trumbid meesnäitlejatele. Indrek Ojari ja Allan Noormets ei jäta seda võimalust kasutamata ning näitavad, mis on neis peidus.

Eriti sooviks esile tõsta Noormetsa mängu. Ruumi sisenenud doktor Farquhar meenutab esimestel minutitel oma hooletu üleolekuga küll liialt «Õnne 13st» tuttavat advokaati Georg Sumbergi, ent see seos kaob mälust üsna kiirelt. Doktor on kõike muud kui Sumberg. Kusjuures just see, kuidas Noormets vahetab kehastatava isiku rõhuasetusi, on vaatamist väärt.

Näidendist tingituna on Piret Kaldal kõige vähem mänguvõimalusi, kuid sellele vaatamata teeb ka tema tugeva rolli.

«Aju jaht» on tervikuna õnnestunud, siin täiendavad üksteist lavastaja idee, näitlejate mäng, näidendi valik, muusika, valgus ja lavakujundus. Soovitan etendust vaadates tähelepanu pöörata just detailidele – piltidele seinal, telefoniaparaadi värvile, raamatutele riiulis jne. Põnevaid vihjeid on selles haaravas loos mitmeid. See on vana hea teater.

Anthony Horowitz

«Aju jaht»

Lavastaja Diana Leesalu, tõlkija Hannes Villemson, kunstnik Sirli Bergström, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin

Osades Indrek Ojari, Allan Noormets, Piret Kalda

Esietendus 22. veebruaril Tallinna Linnateatri väikeses saalis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles