Eile õhtul mööda punast vaipa 67. Cannes’i filmifestivali avamisele jalutanud ilusaid ja/või vägevaid ei jõudnud taas kokku lugeda – ikkagi Cannes, Euroopa filmitööstuse vastus Hollywoodi Oscaritele, nagu seda on sageli nimetatud.
Cannes kubiseb jälle suurtest nimedest
Nii eneseuhket pidu ei sobigi alustada millegi tühisema kui prantslase Olivier Dahani eluloofilmiga «Grace: Monaco vürstinna», milles 1956. aastal Monaco vürstinnaks saanud filmitähte Grace Kellyt mängib Nicole Kidman ise. Tõsi, briti päevaleht The Guardian on seda oopust, mis järgmisel nädalal ka meie kinoekraanidele jõuab, nimetanud juba hingetuksvõtvaks katastroofiks.
Ka võistlusprogrammis on üks nimi tuntum kui teine, enamik n-ö kindla peale autorid: Jean-Luc Godard, vennad Dardenne’id, Ken Loach, David Cronenberg, Tommy Lee Jones, Atom Egoyan, Mike
Leigh, Andrei Zvjagintsev, Michel Hazanavicius, Nuri Bilge Ceylan… Kokku tuleb esilinastamisele 18 filmi.
Veidi äkilisemaid, nooruslikumaid valikuid sisaldab kõrvalvõistlusprogramm «Kindel pilk» («Un Certain Regard)», kuhu aastaid tagasi õnnestus pääseda Kadri Kõusaare «Magnusel». Ka tänavu üritati «Risttuulega» jalga ukse vahele saada, aga tulutult.
Küll tegutseb Cannes’is taas Eesti filmi paviljon ja turul näidatakse kaht uhiuut kodumaist filmi: Ilmar Raagi «Ma ei tule tagasi» ja Jaan Toomiku «Maastik mitme kuuga». Eestis jõuavad need ekraanile alles aasta teises pooles.
Ka oleme esindatud ühes Cannes’i žüriidest, küll mitte nendes kõige tähtsamates. Nii on Sõpruse kino programmijuht Tiina Savi kutsutud Euroopa väärtfilmide võrgustiku Europa Cinemas žüriisse, kelle ülesanne on hinnata sõltumatus programmis «Režissööride kaksnädal» («Quinzaine des Réalisateurs») linastuvaid Euroopa filme.
Kokku ootab festival 127 000 külastajat, lisaks 30 000 filmitegijat, -levitajat ja -ametnikku ning 4000 ajakirjanikku. Võitjad kuulutatakse välja 24. mail.