Euroopa muuseumiauhindu jagus nii İstanbuli kui ka Tallinna

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen (vasakul) ja Lennusadama tegevjuht Ott Sarapuu näitavad paberit, millel seisab Lennusadama äramärkimine erilist tähelepanu vääriva muuseumina.
Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen (vasakul) ja Lennusadama tegevjuht Ott Sarapuu näitavad paberit, millel seisab Lennusadama äramärkimine erilist tähelepanu vääriva muuseumina. Foto: Helen Melesk

Läinud nädalal Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis toimunud Euroopa Muuseumifoorumi aastakonverentsile pandi laupäeval punkt pidulikul auhinnagalal Kadrioru kunstimuuseumis, kus selgus, milline on 36 kandidaadi seast Euroopa aasta parim muuseum. Samuti tõid kohtunikud eraldi esile Eesti Meremuuseumi Lennusadama.

Tiitli Euroopa aasta muuseum 2014 pälvis Türgis İstanbulis asuv Masumiyet Müzesi (süütuse muuseum), mille rajas 2006. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Orhan Pamuk. Muuseum valmis kirjanikul koos samanimelise romaaniga ja seal on välja pandud igapäevased asjad tema romaani kangelaste elust ehk İstanbuli elanike asjad 20. sajandi teisest poolest.

Euroopa Muuseumifoorumi 1977. aastast välja antavale Euroopa aasta muuseumi tiitlile said kandideerida eelkõige uued, äsja renoveeritud või oma ekspositsiooni põhjalikult uuendanud muuseumid.

«Kandideeriv muuseum peab omama uut vaatenurka või tegutsemisviisi, millest saaksid õppida ka teised muuseumid. Oluline kriteerium on muuseumi avatus erinevatele publikurühmadele, võime rääkida n-ö erinevates keeltes, mida Kumu kunstimuuseum rõhutas avamisest peale,» selgitab žürii liige, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Muide, Kumu kunstimuuseum pärjati Euroopa aasta muuseumi tiitliga 2008. aastal.

«Parimat on alati äärmiselt raske valida, nii ka sel aastal. Võidutiitli viimase kahe kandidaadi üle kestis diskussioon pikalt,» räägib Helme, kelle sõnul võivad menukad olla väga erinevad muuseumid – ühist retsepti pole.

Muuseumile hinnangu andmine sõltub keerulisest võrgustikust, mille analüüsimudel kunstielus on tuntud nimetuse «kunstimaailm» all ning mis toimib omamoodi börsina, reageerides võrgustike ja institutsioonide seisukohtadele. Euroopa Muuseumifoorumi auhind peab väga silmas suhteid oma kogukonnaga. Meeldimine oma kogukonnale ei pruugi aga sugugi tähendada keskmisele maitsele vastutulemist.

Tallinna Lennusadam pälvis Euroopa Muuseumi auhinna žürii tunnustuse kui erilist tähelepanu vääriv muuseum. Hindajaile avaldas muljet just mereteemaline atmosfäär, mis köidab nii noori kui ka vanu, samuti kõrge professionaalsus ja teatraalne ekspositsioon ning selle kõige sulandumine ühtseks tervikuks imeliselt restaureeritud hoones.

«Lennusadama omaga sarnase tunnustuse on saanud eri aastatel näiteks Vasa muuseum Stockholmis, viikingilaevade muuseum Taanis Roskildes ja Hollandi meremuuseum Amsterdamis,» loetleb meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Loodetavasti pälvib põneva käekäiguga laev Suur Tõll samasugust publikumenu kui mullu 15. novembrist kuni tänavu 31. märtsini avatud näitus «Titanic: lugu, leiud, legendid», mida käis vaatamas 220 000 inimest. Sada aastat tagasi Saksamaal Stettinis ehitatud laev jõudis 1914. aasta suvel oma kodusadamasse Tallinna. Lennusadamas kavatsetaksegi 19. juunil suurejooneliselt tähistada jäämurdja Suur Tõll 100. sünnipäeva – renoveeritud laevas avatakse uuendatud väljapanek, üllitatakse raamat ja etendatakse näitemängu «Jäämurdja sajand».

Vaid kaks aastat avatud Lennusadamat on külastanud üle 700 000 huvilise. Neist 40–45 protsenti on välismaalt.

«Algusest peale on meie põhjanaabrid Lennusadama üles leidnud. Küllap on selles populaarsuses oma osa innustavatel meediakajastustel Helsingin Sanomates ja Yleisradios, aga ka siin käinute muljetel,» räägib Dresen.

Kuid meremuuseum pole veel kaugeltki valmis. Paksu Margareetasse on plaanis teha vanema meresõidu ekspositsioon, Lennusadamas ootavad korrastamist vana staabihoone ja kasarm, kus hakatakse korraldama ajutisi näitusi ja luuakse moodsad tööruumid. Lühikese ajaga on meremuuseumi töötajate arv kasvanud 40-lt 140-le.

Euroopa aasta muuseum 2014

Masumiyet Müzesi, İstanbul, Türgi

EMYA rändkarikas, Henry Moore’i skulptuur, jääb võitja kätte aastaks.

Paralleelselt oma raamatuga «Masumiyet Müzesi» («Süütuse muuseum») rajas Nobeli preemia laureaat Orhan Pamuk samanimelise muuseumi. See pole lihtsalt raamatu objektikeskne versioon ega ka muuseum, mis tutvustaks pelgalt İstanbuli elu 20. sajandi teisel poolel, vaid jutustuse üldplaanis on meestekeskne ühiskond, klassieelised, kohalike traditsioonide segunemine Euroopa mõjuga ning pinged usuliste ja ilmalike vaadete vahel.

Avastades kogumise psühholoogilist tähendust ja emotsionaalseid aspekte, loob see muuseum kogu muuseumivaldkonnas uudse lähenemise.

Euroopa Nõukogu muuseumiauhind 2014

Baksı Müzesi, Bayburt, Türgi

Looduslikult kaunis Anatoolias asuv Baksı muuseum keskendub omanäolisele ja isikupärasele kohatundele. Muuseum määratleb end kultuurisuhtluse platvormina, mis ületab ja tasandab kehtivaid liigitusi keskuseks ja perifeeriaks, loob dialoogi linna ja maapiirkonna, tänapäevase elustiili ja traditsioonilise kultuuri ning traditsioonilise käsitööoskuse ja tänapäeva kunsti vahele.

Baksı muuseum pöörab tähelepanu Euroopa ja Türgi piirkondade majanduslikule ja kultuurilisele ebavõrdsusele ning vaatleb erinevate ja sageli ka põrkuvate maailmavaadete, religioonide ja elustiilide keerukat koostoimimist.

Silletto auhind 2014

Saurer Museum, Arbon, Šveits

Silletto auhind kogukonnaga töötamise ja vabatahtlike kaasamise eest läheb Šveitsi, kus Saureri tehas oli kuni sulgemiseni 1987. aastal Arboni linna ja ümbruskonna peamiseks tööandjaks. Pärast tootmise lõppemist kaotas töö üle 6000 inimese ning suur osa linnast koos tööstushoonetega jäi kasutult seisma.

Saureri uunikumiklubi asus ettevõttes toodetud masinaid ja sõidukeid koguma ja taastama ning pani aluse täielikult vabatahtlikul tööl põhinevale muuseumile, mille tulevikueesmärk on anda uuele põlvkonnale edasi endiste tehasetöötajate masinakäsitsusoskusi. Kuigi muuseumi rahastus ei võimalda suurejoonelisi arendusplaane, on seni saavutatu ometi imetlusväärne.

Kenneth Hudsoni nimeline preemia

Žaņa Lipkes memoriāls (Žanis Lipke memoriaalmuuseum), Riia, Läti

Euroopa aasta muuseumi auhinna asutaja Kenneth Hudsoni nimelise preemia pälvib erakordselt ebatavaline, julge ning vahel ka vastuoluline muuseum.

2013. aastal asutatud muuseum on pühendatud Läti sadamatöölisele ja salakaubavedajale Žanis Lipkele ning tema inimelude päästmiseks korraldatud operatsioonile. Lipkel õnnestus Teise maailmasõja ajal päästa üle 50 000 Riia getosse paigutatud juudi elu. Töölisklassist pärit Lipke elulugu on saanud Lätis kangelaslikud mõõtmed. Kaasahaarav lugu, uhke uus hoone ning uuenduslik lähenemine muudavad muuseumikülastuse eriliseks ja sügavaks kogemuseks.

Tänavused parimad

Euroopa aasta muuseumi tiitlit annab alates 1977. aastast välja Euroopa Muuseumifoorum, kelle tegevust toetab Euroopa Nõukogu. Euroopa aasta muuseumi auhinnale saavad kandideerida viimase kolme aasta jooksul avatud muuseumid või muuseumid, mis on viimase kolme aasta jooksul oma programmi oluliselt uuendanud või laiendanud.

Erilist äramärkimist väärinud muuseumid

Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Tallinn

Bildmuseet, Umeå, Rootsi

•    Visuaalse ja kaasaegse kunsti, fotograafia, arhitektuuri ja disaini muuseum ning kohtumispaik. Püsiväljapanek keskendub kultuurile nii Euroopa kui ka maailma tasandil ning kultuuridevahelisele dialoogile lähenetakse mitmekihiliselt.

Museo Nacional de Ciencia y Tecnología, A Coruña, Hispaania

•    Muuseumil on suurepärane oskus vahendada teaduslikku ja tehnilist informatsiooni interdistsiplinaarses, hariduslikus ja inspireerivas atmosfääris ning oma teemale pakub see mäluasutus meeldivat ja hõlpsat ligipääsu. Muuseum on pühendunud Hispaania ja Galicia tehnoloogia, tööstuse ja teaduspärandi kaitsmisele ja edendamisele.

Museo Occidens, Pamplona, Hispaania

•    Hunnitu ja terviklik väljapanek kultuurimälestises – Pamplona katedraalis – võimaldab vaatajal tundma õppida oma päritolu, hoone ajaloolisi kihistusi ja ümbritsevat sotsiaalset keskkonda.

Ühise äramärkimise pälvisid

Kazerne Dossin, Mechelen, Belgia

KZ-Gedenkstätte Flossenbürg, Flossenbürg, Saksamaa

•    Mõlemad muuseumid on tugeva sõnumiga, julged, tulevikule avatud, otsivad võimalusi uudseteks omanikusuheteks ning tegelevad Teise maailmasõja temaatikaga.

Allikas: www.emya2014.eu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles