Miljardikroonine ERMi hoone ootab euroliisku

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Täna maandub Tartus Veski tänaval lauale kümnete kilode jagu kaustu, mis peidavad endas riigi ajaloo kalleima kultuurihoone ehituse tööprojekti. Kui kõik kulgeb õlitatult, algab kaks aastat kestev ehitus veel tänavu sügisel.

Selle projekti alusel tahab Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Krista Aru augustis välja kuulutada hoone ehitushanke.

Tartu servale Raadile kavandatav hoone ja selle sisustus läheb maksma vähemalt miljard krooni, see jätab kaugele maha 656 miljonit krooni maksnud Kumu. Tulevane ERMi maja katab enam kui kahehektarilise maa-ala, ja kui korrused juurde lisada, on selle sees 3,5 hektarit ehk 35 000 ruutmeetrit.

ERMi 370-ruutmeetrist ekspositsioonipinda Tartus Näituse tänaval külastab keskmiselt
36 000 inimest aastas, kuid tulevases hoones peaks käima vähemalt 150 000 inimest aastas.

Otsustavad hetked

Aru ootab aga hinge kinni pidades kõigist senistest otsustest tähtsaimat. ERMi maksumusest poole katab ootuste kohaselt Euroopa Liit, pool miljardit krooni on aga isegi Brüsseli mõõtkavas suur summa, mille andmist vaeb kõrgetasemeline hindamiskomisjon.

Aru ootas otsust juba kevadel, aga seda ei tulnud. Nüüd hindajad puhkavad ja niinimetatud Jaspersi komisjoni otsus tuleb augustis või sügise algul. Sestap tuleb ka ehitushange tõenäoliselt tingimuslik – töö tuleb, kui Euroopa Liit annab raha.

Ühte Aru pelgab – kui Euroopa Liidult raha ei tule, jääb uus muuseumihoone sellisel kujul ära. Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas eile Postimehele, et kui Euroopa Komisjoni otsus tuleb positiivne, leiab vähemasti praegune koalitsioon ka ülejäänud pool miljardit. «Sellisel juhul valmib hoone kindlasti, pole kahtlustki,» lausus Jänes.

ERMi hoone ehituse ajalugu on pikem kui vabadussamba rajamise lugu – seda hakati kavandama juba enne vabariigi teket. Praegune on juba viies katse ehitusega pihta hakata ja Aru reedab pisukest ebausku, kinnitades igaks juhuks, et tema pole seekordses õnnestumises küll sugugi kindel.

ERMi 2005. aastal rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga välja pakutud väliskuju on praeguseks paljuski muutunud, rääkimata sisust. Eestis teravaid vaidlusi põhjustanud betoonist ja klaasist hoone väliskuju on saanud Lääne-Euroopas tunnustust, aga Aru ütleb, et Liibanonist, Jaapanist ja Itaaliast  pärit arhitektide praktilised oskused nii suure maja kavandamisel jätsid vähemasti esialgu soovida.

Kogu ürituse peaprojekteerijaks on siiski kogenud Eesti ettevõte. «Praeguseks on projekti täiustanud Eesti parimad insenerid – oleme nende (välismaa arhitektide – toim) algse versiooni lihtsalt ümber töötanud. Kogu sisemus on detailideni ringi tehtud.»

Aru ütleb, et on tehtud kõik endast olenev, vältimaks vabadussamba fiaskot. «Seda kogemust ma praegu kõige rohkem kardangi,» tunnistas ta. «Mina tulin ERMi juhtima pärast arhitektuurikonkurssi ega ole endalt kunagi isegi küsinud, kas mulle selline lahendus istub,» märkis Aru.

«Kui ma vaatasin algul seda juba valitud projekti, siis oli selge, et sellisel kujul ei hakka ta kunagi muuseumina tööle. Selline üleni klaasist kasvuhoone, mis oli veel suures osas maa all ja meie kliimas!» Nüüdseks on projekti tublisti ümber tehtud.

Isiklik ajalugu

Aru ei tee saladust, et ERMi on seni liialt seostatud käpikumustrite kogumisega. Tema tahab aga sellest teha midagi palju enamat ehk tõelise eesti kultuuri keskuse, mille kuvand ei piirdu pelgalt eestlaste, mineviku ega maaeluga. «Põhiküsimus on, kuidas panna ERM elama.»

Ehkki fondid asuvad tulevases hoones maa all, tuuakse need digiteerimise abil maa peale. Aru üks eesmärke on personaliseerida ERMis leiduvat ajalugu. See tähendab, et kui küsite arvutist infot näiteks oma kihelkonna või ka päritoluküla kohta, annab ERM oma 156 000 museaali seast just teid huvitavad vastused.

ERM rajatakse endise Raadi mõisa alale, mille häärberis asus muuseum ka enne sõda. Sõja ajal purustatud hoonest on praegu alles vaid varemed. Küll aga taastatakse sel aastal annetajate toel üks mõisahoone esise pargi kolmest rotundist.

Tulevase muuseumi käsutuses on kokku 60 hektarit maad, mis tähendab lisaks uue hoone ehitusele veel sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi parkide kordategemisele või ka teemapargile, mida muuseum ja selle sõprade selts hoone juurde kavandab.

Tulevane ERM Raadil Tartu külje all

•    Hoone maksab vähemalt miljard krooni ja selles on 3,5 hektarit pinda.

•    Hoones on maa-alune 8000-ruutmeetrine hoidla museaalidele.

•    Eesti-teemalise püsinäituse pindala on 3200 m².

•    Soome-ugri teemalisele püsinäitusele on kavandatud 1000 m².

•    Ajutiste näituste saal võtab enda alla 1200 m².

•    Hoones on ka konverentsisaal.

•    ERMi peaks tulevikus külastama praeguse 36 000 inimese asemel vähemalt 150 000 inimest aastas.

•    Tööd saab praeguse 100 inimese asemel 160 inimest.

•    Hoones on ka kohvik ja blackbox-saal etendustele.

•    Hoonele tuleb maaküte ning sellel on kuni kolm korrust.

•    Maja ületab ka veekogusid.

Allikas: ERM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles