Arvustus: metatelevisiooni mürgised miasmid

Hendrik Alla
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Meie telekat ei vaata, telekas teeb zombiks,» teatas Mirtel Pohla tegelaskuju filmis «Jan Uuspõld läheb Tartusse». Kanal 2 uus telesaade «Telerahvas» tõestas, et tal oli täiesti õigus.

Saate idee on geniaalselt lihtne: televaatajatele näidatakse ekraanil teisi inimesi, kes vaatavad televiisorit. Umbes nagu Korea kunstniku Nam June Paiki krestomaatiline videoinstallatsioon «TV Buddha» (vaata siit). Lihtne ja odav viis nõutavate omasaadete mahtu paisutada. Pane üks kaamera püsti, natuke montaaži ja purgis ongi!

Tõsielusaate publikuks valiti erinevad leibkonnad – lastega ja lastetud paarid, neli naispensionäri ning kolm vahvat Eesti jorssi. Saate kõige analüütilisem kommentaar tuligi pensionäriprouade käest: «Vaata, Mihkel Raual on seljas ruuduline pintsak!»

Uuringud näitavad, et keskmine eestlane vaatab telerit üle nelja tunni ööpäevas. Mind on ammu huvitanud, mis inimesed need sellised on. Selles suhtes tegi Kanal 2 loodussaade tänuväärset tööd: näitas meediavaatlejale tavalist telerivaatajat tema loomulikus keskkonnas. Neli tundi on pikk aeg ja telerivaatamine raske töö. Pole siis ime, et nad kogu aeg söövad – vaimutoitu korvavad küpsised ja pitsa. Vaadatavad saated pärinesid eelmisest telenädalast ja valik oli Kanal 2 programmi poole kõvasti kaldus, aga esindatud olid ka «Kolmeraudne», «AK» ja «Ringvaade». Proportsioonist välja läks Kanal 2 meelelahutuse lipulaeva «Laula mu laulu» promo. Samuti oli saade täis Starmani peidetud tooteasetust, suures plaanis näidatud pultidest kuni Starmani karva logotüübini.

Aga ikkagi, miks need inimesed näiteks «Foorumit» või «OP!i» ei vaata? Kommentaarid annavad sellele selge vastuse: «Võimalik vaid Venemaal» on ju palju naljakam! Kultuuriliselt pole selle formaadi puhul tegemist siiski erilise avastusega. MTVs oli selle parimatel päevadel animasari, kus kaks tölli istusid diivanil ja kommenteerisid teleris näidatavalt. Aga Beavise ja Butteheadi kommentaarid pärinesid professionaalsete stsenaristide sulest, seega mõjuvad nad amatööridest «Telerahva» kõrval intellektuaalidest analüütikutena.

Saate kestel tabas mind veel teine valgustav äratundmine. Esinejad, needsamad, kes neli tundi päevas telerit vaatavad, vaatavad ju kindlasti ka iseennast selles saates telerit vaatamas. Tõeline meta-meta-televisioon, nagu lõputu peegelseintega koridor.

Telekanali poolt vaadates tundub, et Kanal 2 üritab lineaarset televisiooni, sedasama, mis neli tundi päevas tapeediks jookseb, vaatamisväärse ja väärtuslikuna näidata. Pere koguneb koos diivanile ja suhtleb üksteisega telemeediumi vahendusel. Tegelikkus kipub küll sinnapoole, et maksujõulisemal publikul, kes võiks reklaamiandjatele huvi pakkuda, pole lihtsalt aega tundide kaupa diivanil molutada. Nad vaatavad huvipakkuvaid vaid saateid siis, kui vaja mõne mobiilse «tele nõudmisel» rakenduse kaudu.

Saate lõpus tabas mind pettumus. Tuli välja, et see idee ei olegi sündinud Kanal 2s, vaid tehtud litsentsi järgi. Originaal, brittide Gogglebox võitis 2014. aastal maineka BAFTA auhinna. Kahju, et Eesti telekanal ise sellise vahva formaadi peale ei tulnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles