Jüri Talvet avaldas koos Harvey L. Hixiga 2007. aastal eesti- ja ingliskeelse Liivi-kogu «Meel paremat ei kannata / The Mind Would Bear No Better». Hämäläinen ja Raig on kaks eestikeelset Liivi luuletust ära toonud raamatu lakatekstidena. Tervikunagi oleks võinud see olla kakskeelne. Soome lugeja oleks siis märganud, kui erinevad on kaks lähisuguluses keelt luulekeelena. Ja ometi, kui liivilikult on õnnestunud tõlkijail Liiv kõlama panna ka soome keeles! Järelsõnas kirjutabki Kulle Raig, et tõlkimisel püüti säilitada nii palju kui võimalik luuletuste meloodiat ja rütmi ning olla tingimatu tähenduslikkuse edasiandmisel. See tähenduslikkus sünnib luuletuste kostmises kõrvus ja südames. Seda on tõlkijad tõepoolest saavutanud.
Võrrelgem näiteks eestlaste jaoks Liivi ühe tuntuima ja tsiteerituima luuletuse algust eesti keeles ja selle vastet soome keeles. «Kui tume veel kauaks ka sinu maa / ja raske sul koormat kanda» väljendab rõhualune sõna «tume» ning korduv «u» kogu seda hingepainet, mis vaevab Liivi ning temaga samastuvat Eestit. Soome keeles kannab seda (kopeerides Liivi) edasi eleegiline rütmiskeem: «Vaikka maasi on pitkään valoton / ja niin raskasi on kuormasi kantaa.» Siinkohal sobib võrdluseks tuua ingliskeelne vaste, mis samuti apelleerib eeskätt rütmile: «Though your country be dark for a long time / and your burden heavy to bear.»
On ju palju kordi räägitud, et Liivi luule lihtsus on petlik, ta looduspildidki, «Lumehelbeke», «Sügise» jt, seovad üheks kirjelduse, hinge- ja meeleseisundi. Kordused selles lähendavad teda sõnamaagiale. Usun küll, et kui näiteks soome lugeja loeb Liivi kordumatut pildikest emast («Üks suu»), siis loeb ta seda korraga nii Liivina kui ka soome keeles endas sündinud pühendusluuletusena: «Eräs suu, niin vanha, / pian multainen / ja mieteissä kasvot / niin hiljaiset. // Ja mieteissä kasvot / niin rehelliset, / niin tyynet, kipeät, /mykistyneet. // Niin vaiti, nii rehdit ,/ pian multaiset, / niin selkeät, todet / ja kultaiset. // Hän äitini on, / pian multainen, / hän äitini on, / niin kultainen!» Ja eesti keeles: «See on mu ema, / mu mullake, / see on mu ema, / mu kullake!»
Head teed Juhan Liivile, nüüd ka Soomes! Tõlkijatena on tal olnud Hämäläinen ja Raig tublideks teejuhtideks.
Raamat
Raija Hämäläinen ja Kulle Raig
