Theatrum hakkab tegema alkoholiteatrit

«Joobnud» („Пьяные“) on kirjutatud vene kirjanduse parimaid traditsioone jätkates (nt. gogollik «naer läbi pisarate»). Autoril on õnnestunud ehmatava selgusega, samas valusa kaasatundmise ja vabastava huumoriga väljendada tänase päeva inimeste hingeseisundeid – allakäiku ja vaimseid püüdlusi. 

Tegelasteks on «meie aja kangelased»: pankurid ja nende abikaasad, filmimaailma ja PR- inimesed, reklaamiagentuuri töötajad, modell, prostituut jt. Kõik «Joobnute» tegelased on kogu näidendi tegevustiku vältel alkoholijoobe seisundis. Kusjuures tegemist ei ole alkohoolikutega. Autor kasutab joobunud seisundit kui võimalust rääkida neist olulisist asjust, millest kaine peaga enam rääkida võimalik pole, kuid millest rääkimata pole ka võimalik olla... 

Näiliselt absurdihõngulisi vestlusi pidades arutlevad tegelased eksitentsiaalsetel ja kunstilistel, religioossetel ja «mädaneva» Lääne liberalismi teemadel, püüavad vabaneda süümepiinadest ja avaldavad ootamatult armastust...

Näidendi motona on autor kasutanud Umar Hajjami ridu:

Nii ohtralt veini olen joond, ei parata saa sinna,
et veinist lõhnama jääb muld, kui tuleb hauda minna.
Me haua juurde jõudes iga pohmeluses mees
jääb jälle purju, kui sealt veini lõhna tõuseb ninna...

29. septembril Kloostri Aidas toimunud kohtumisel rääkis autor näidendi sünniloost järgmist: «Selle näidendi tellis minult Düsseldorfi teater. Tegelikult ma kirjutangi tellimise peale. Kui minult tellitakse näidend, ei öelda mulle ette teemat ega seda, millest kirjutada. Mul palutakse kirjutada näidend – selline nagu ma ise tahan. Tavaliselt sõidan ma teose tellinud teatrisse ja vaatan seal nende etendusi. Ma istusin Düsseldorfi teatris ja vaatasin «Hamletit». See on hiigelsuur teater, 900-kohalise saaliga. Saal ulatub kõrgele üles ja lava on kusagil kaugel, kaugel all… Ja seal hästi kaugel rääkisid mingid näitlejad midagi «Hamletist». Ja mina mõtlesin: kuidas luua selline olukord, et näitleja laval võiks kõva häälega rääkida. Ta peab olema purjus! Siis võib ta väga valju häälega rääkida. Tähendab, nad kõik peavad purjus olema. 

On selge, et teisest küljest eksisteerib sufi metafoor sellest, et purjus inimene ei ole ju veinist purjus, ta on jumalikust purjus! Et purjus inimene on täis jumalikkust! Minu näidendis on nad lihtsalt purjus.»

Lavastus valmib Theatrumi 20. sünnipäeva eel. Lisaks Theatrumi trupile teevad kaasa näitlejad, kes Theatrumi tegemistega erinevatel aegadel seotud on olnud. Oluliselt on laienenud ka Theatrumi saal – põrandapind on kahekordistunud.

Lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld. Osades: Eva Eensaar, Piret Krumm (Draamateater), Liina Olmaru, Laura Peterson, Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mart Aas (külalisena), Helvin Kaljula, Andri Luup, Marius Peterson, Leino Rei, Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Tarmo Song, Sulev Teppart.