Festivali Klaver kontsertidel olen alati kohal olnud, algusest peale. Eesti muusikaelu on selle festivalita raske ette kujutada. See on meie parimaid festivale, mis on eesti publikule elava kontakti kaudu tuttavaks teinud paljud pianismimaailma kuulsused.
Tänavune tase on eriliselt kõrge ning iseäranis jäävad silma kolm pianisti, kelle nime taga on kindel kvaliteedimärk. Paul Lewis külastab festivali juba teist korda. 2006. aastal pakkus tema Mozarti, Ligeti ja Schuberti loomingust koosnev kava unustamatuid elamusi. Ta on intelligentne muusik, kellel on tugev ja soe lavaline väljendusjõud, suured teadmised ning eksimatu maitse. Määrav mõju on kindlasti Alfred Brendelil, kelle juures Lewis 1990. aastatel õppis. Lewise mängulaadi võib kõrvutada julgelt András Schiffi, Murray Perahia või Radu Lupu omaga, kelle kontsertidel viibides tekib saalis sarnane muusikaline atmosfäär.
Prantsuse pianistidest on praegu üks silmapaistvamaid kindlasti Jean-Efflam Bavouzet, kelle mängulaad on äärmiselt rafineeritud, aga samas väga kirglik. Vastandina tänapäevastele noortele klaveristaaridele on ta hilise tähelennuga artist: tihedam kontserdielu läks käima 32-aastaselt, mil tema annet märkas Georg Solti. Praegu on Bavouzet tunnustatud terves maailmas ja tema huvide keskmes on Haydni, Debussy, Raveli ja Prokofjevi looming. Täielikuks tippsaavutuseks võib pidada Claude Debussy kogu klaveriloomingu salvestamist ning tänavu Prokofjevi klaverikontsertide eest võidetud Gramophone’i preemiat.
Sisukate ja sügavate tõlgendustega iseäranis just romantilisest muusikast on maailmas nime teinud Benjamin Grosvenor. Ta on 22-aastane briti pianist, BBC Promsi festivali ajaloo noorim pianist, kes Promsi avaõhtul eales üles on astunud. Aastal 2010. aastal kirjutas ajakiri Gramophone, et sellist osavust ja talenti oli näha viimati noorel Jevgeni Kissinil. International Piano Magazine püstitab aga küsimuse: mis on Grosvenori puhul silmapaistvam – kas niivõrd varases nooruses saavutatud pillimängu tehniline tipptase või siiski loomupärane küpsus ja tõsidus, mis tema interpretatsioonist läbi kumab. Eks ole väärtused ju mõlemad, ent kui tehniliselt kõrgel tasemel mängu kuuleb maailmas noorte muusikute seas üha enam ja enam, siis küpsust, tõsidust ja seostamisvõimet kohtab seejuures kahjuks üha vähem.
Sisukate tõlgendustega paistab silma ka 2010. aastal rahvusvahelisel Chopini konkursil Varssavis teise preemia saanud noor leedu pianist Lukas Geniušas, kes on pärit tunnustatud pianistide suguvõsast (isa Petras Geniušas, ema Ksenija Knorre ja vanaema Vera Gornostajeva, kelle juures on muide õppinud ka Ivari Ilja ja Age Juurikas). Aga festivalilaval on veel Bertrand Chamayou, Joseph Moog, Age Juurikas, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa ja mitmed teised, kes saavad mängida suurepärasel uuel Steinway kontsertklaveril, mis pärast pikka ootamist Estonia saalis nüüd lõpuks kohal on.