Aasta lõpus toimub tõlkekirjanduse paraad

Foto: Pm

Aastalõpp on kirjastuste ja raamatupoodide tippaeg. Läbimüük tõuseb ja potentsiaalseid müügihitte plaanitakse just jõulueelsesse aega.

Järgneb ülevaade värskest tõlkekirjandusest.

Haruki Murakami, «1Q84», 3. osa, jaapani keelest tõlkinud Margis Talijärv. Kirjastus Varrak

Kätte on jõudnud suur ja sume sügis ning kalendriaasta lõpp nihkub aina lähemale. Kas Tengol ja Aomamel õnnestub teineteist üles leida, enne kui see kummaline 1Q84 aasta läbi saab? Või äkki leitakse hoopis neid endid üles? Näiteks valjult uksele koputav salapärane NHK maksukoguja või siis kummalise välimuse, kuid kiskja kombel terava vaistuga detektiiv Ushikawa. Selleks, et nendele küsimustele vastust saada, tuleb meie tegelastel läbi teha veel nii mõnigi tuleproov ja ära lahendada nii mõnigi mõistatus. Haruki Murakami „1Q84“ kolmas ja viimane raamat on nõudlik teos oma kangelaste ja lugejate vastu, oodates neilt nii kannatlikku meelt kui ka süüvimisvõimet. Sest ainult neile, kes on kaalunud igat oma sammu ja tulnud võitjaks lahingus iseendaga, avaldatakse lõpuks, mis on kasside linn, kes on tillukene olend ja kas kahe kuuga Väikeste Inimeste maailmal on olemas ka väljapääs või siiski mitte.    

Edward Rutherfurd, «London», inglise keelest tõlkinud Rein Turu. Kirjastus Varrak.

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, Dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised.

Upton Sinclair «Džungel», kirjastus Tänapäev

Sinclairi on eesti keeles võrdlemisi vähe ilmunud, kuna ta oli nõukogude ajal ebasoovitavate autorite nimekirjas ja jäi siis nimena võõraks. «Džungel» on sageli mainitud kui üks 20. sajandi olulisemaid ameerika romaane. Ühest küljest räägib see möödunud sajandi alguse elust Chicagos, suures osas poola ja leedu päritolu sisserändajatest, aga teiseks tollasest toiduainetööstusest, õigemini selle üsna õudsest argipäevast. «Džunglis» kirjeldatud puudused viisid väga oluliste muudatusteni kogu toiduainetetööstuse tegevuse reguleerimisel.  

Heinrich Böll «Kus sa olid, Adam», kirjastus Tänapäev

Nobeli preemia laureaadi H. Bölli seni eesti keeles mitte ilmunud raamat «Kus sa olid, Adam» on böllilikult irooniline/kurbnaljakas lugu sõjast, kus üks maailmasõjast naasnud idarinde sõdur annab oma nägemuse sõjast. 

Nicolai Lilin «Siberi haridus», kirjastus Tänapäev

Itaalias elava vene autori raamat räägib Vene kriminaalidest minategelase kaudu, kes kasvab üles perekonnas, kus juba põlvkondi järgitud kurjategijate «aukoodeksit» ja reegleid. Raamat kirjeldatakse nende kombeid ja elu nii vabaduses kui vangis. Karmivõitu raamat on tõlgitud umbes 40 keelde ja hiljuti valmis sellest John Malkovichiga filmiversioon. Tähelepanuväärne on, et raamat ei ole ilmunud vene keeles.

Catharina Ingelman-Sundberg «Vanaproua, kes röövis panka», kirjastus Tänapäev

See on üks viimaste aastate tõlgitumaid rootsi romaane, koomiline lugu sellest, kuidas mõned vanadekodu elanikud on tüdinenud igavast elust ja üha nirumatest teenustest ja nende raha varastavast juhtkonnast. Mõningate sekelduste järel otsustavad vanurid panka röövida.

Solomon Northup «12 aastat orjana», kirjastus Tänapäev

Just see (dokumentaalne) mälestusteraamat oli aluseks menukale filmile «12 aastat orjana». Pea 150 aastat vana raamat ilmub eesti keeles esimest korda, sellest on ilmunud kordustrükke üle maailma.

Caitlin Moran «Kuidas sirgub naine», kirjastus Tänapäev

Seni rohkem koomikuna tuntud Morani esimese romaani peategelane on 14-aastane Johanna, kes otsustab oma elu põhjalikult muuta. Võrdlemisi vagurast tütarlapsest saab boheemlaslike eluviisidega muusikaajakirjanik ehk suuremalt jaolt sex, drugs and rock´n ´roll. Vähemalt esialgu.