Eesti filmiüldsus jätab hüvasti mamma Roomaga

Tiit Tuumalu
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühimängufilmi «Võsakurat» võtetel. direktor Veronika Bobosova (vasakult), operaator Anatoli Lapšov, operaatori assistent Vladimir Ivanov ja režissöör Peeter Simm.
Lühimängufilmi «Võsakurat» võtetel. direktor Veronika Bobosova (vasakult), operaator Anatoli Lapšov, operaatori assistent Vladimir Ivanov ja režissöör Peeter Simm. Foto: Peeter Simmi arhiiv

In memoriam. Veronika Bobosova (07.04.1926 – 25.10.2014)

Meie seast on lahkunud inimene, kelle nimi peaks olema tuttav vähemalt kõigile neile, kes panevad eesti filme vaadates tähele ka nende tiitreid. «Direktor Veronika Bobossova» – just sellised read võib leida ligemale kahekümne aastatel 1964-1989 tehtud eesti mängufilmi juurest.

Lihtsalt Boboss või ka mamma Rooma, nagu hüüdsid teda isekeskis meie seitsmekümnendate keskpaiga filmidebütandid – tema välimuses ja temperamendis oli Valentin Kuigi kinnitusel midagi, mis meenutas väga Fellini filmide naistegelasi – töötas Tallinnfilmis kokku 36 aastat. Esialgu plaani- ja tootmisosakonna juhatajana, seejärel mängufilmide direktorina ja viimased kaheksa tööaastat ka stuudio direktori asetäitjana.

Tema «lapsukeste» nimekiri tuleb väga esinduslik, sisaldades ka selliseid kõigile tuntud linateoseid nagu «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1964, režissöörid Jüri Müür ja Grigori Kromanov), «Metskapten» (1971, Kalju Komissarov) «Värvilised unenäod» (1974, Virve Aruoja ja Jaan Tooming), kassetti «Karikakramäng» (1977, Peeter Simm, Peeter Urbla ja Toomas Tahvel), «Hukkunud Alpinisti hotell» (1979, Grigori Kromanov) või «Ideaalmaastik» (1980, Peeter Simm).

Bobosova (ta ise eelistas ühe s-iga kirjapilti) oli enam kui filmidirektor. 1970ndate keskel Tallinnfilmis oma debüütfilme teinud põlvkonna jaoks – sh Peeter Simm, Valentin Kuik, Peeter Urbla, operator Arvo Iho, näitleja Arvo Kukumägi - täitis ta peale stuudio juhtkonna ja kõrgemate instantside ees vastutamise ka esimese nõustaja rolli. Tema heatahtlikule abile võis alati loota. «Väike ja visa, leidlik ja julge, alati väärikas naine, kes hoolimata oma temperamendist oskas lahendusi leida ka kriisisituatsioonides,» jääb teda mäletama Valentin Kuik.

«Ta tõestas, et ka meie laiuskraadil on võimalik teha filme kirglikult, et võib olla produtsent ajal, kui keegi veel selle sõna tähendustki ei tea, võib julgelt oma arvamust välja öelda ja võita ka umbusklike eestlaste usalduse,» meenutab Peeter Simm.

Veronika Bobosova ärasaatmine on täna, 30. oktoobril kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles