Arvo Kukumägi: meile jääd Sa eesti kino EMAKS!

Tiit Tuumalu
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Kukumägi
Arvo Kukumägi Foto: Peeter Langovits

Veronika, Sa olid suur nii inimese kui filmidirektorina. Sa olid kui linnuparve või loomakarja juht. Kui armastav kanaema. Lihtsalt Boboss. Sa ei teinud filmigrupis iialgi vahet teinekord vägagi erinevate inimeste või siis ametite järgi. Olid sa siis puusepp, valgustaja, näitleja või teab mis veel ameti esindaja. Sa olid ülimalt tolerantne.

Omavahel kutsusime Sind eesti kino EMAKS. Olid nääpsuke naine, kes oskas ilma häält tõstmata kogu selle kirju filmiperekonna ühe ja ainsa eesmärgi nimel tööle rakendada. Et sünniks FILM! Sulle olid tähtsad kunst ja kvaliteet, olid võimas innustaja. Ka minu keerulistel eluperioodidel ei hüljanud Sa mind. Oskasid olla nõuandjaks ja toeks.

Üks ere mälestus Sinu suurusest meenub, kui olin alles poisike ja tegin kaasa oma esimeses filmitöös «Karikakramäng». Mul tõusis juunikuu alguses äkitselt kõrge palavik. Režissöör ja juba sõbraks saanud Peeter Simm ütles, et Kukut ei saa filmida, kuna silmad läigivad ebaloomulikult. Viivitamatult pani Veronika mind taksosse ja saatis Järvamaalt Kahala meiereist Setumaa kõige kagupoolsemasse nurka isakodu paranema. Neljandal päeval sõitis Veronika isiklikult sellesama taksojuhiga mind vaatama: olin terve kui ponks ja töö võis jätkuda.

Oli sul ka suurepärane ja väga eriline huumorimeel.

Oled ja jääd meiega. Jääd meile ikka eesti kino EMAKS.

Sinu Kuku

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles