Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm „Hea avalik ruum“, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

««Hea avalik ruum» on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,» sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog. «Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne. Peamiseks sooviks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist.»

Kalle Vellevoogi sõnul näevad omavalitsused keskväljakute ja peatänavate korrastamise taga otsest seost ka ettevõtluse arendamisega. «Paljudes linnades on kohalikud ettevõtjad seadnud linnajuhtidele tingimused, et kui linn korrastab keskväljaku ala, siis ettevõtjad investeerivad väljakut ümbritsevatesse ehitistesse ja toovad sinna oma ärid,» rääkis Vellevoog. «Seejuures tuleb ära märkida, et «Hea avalik ruum» projekti näol ei ole tegemist  pelgalt keskuse n-ö kosmeetilise korrastamisega – et paneme uued pingid ja uue sillutise. Arhitekti ülesandeks on avalik ruum mõtestada, leida see läbiv idee ja ruumilised lahendused, mille kaudu siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, anda linnale tagasi tema identiteet.»

Tänaseks on EAL alustanud läbirääkimisi seitsmeteistkümne linna juhtidega. Linnade arhitektuurivõistlused kestavad kuni 2015. aasta lõpuni, seejärel alustatakse võitjatega täpsemate projektide koostamist. Samaaegselt liiguvad väljavalitud kavandid rändnäitusena ringi üle kogu Eesti.

Avaliku ruumi projektid ehitatakse valmis aastatel 2018 – 2020. Raha nende osaliseks või täielikuks teostamiseks loodetakse leida Euroopa uutest regionaalarengu meetmetest, mille otsused selguvad 2015. aasta suvel.

«Põlva kesklinnas on mahajäetud ala, mis omal ajal oli tööstuspiirkond ning see asub napilt paar meetrit peatänavalt kõrval. Samas puudub Põlval konkreetne keskväljak ürituste korraldamiseks, kus oleks lipuheiskamise paik ja kokkusaamise koht,» selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. «Kesklinna arhitektuurilahendilt ootame, et kavandataks  polüfunktsionaalne linnaruum, kus paaril päeval nädalal võiks asuda turg, sest ka ajalooliselt on seda platsi turuna kasutatud, aga muul ajal võiks plats olla kasutatav kontserdi, spordivõistluse või mistahes suurema ürituse korraldamise paigaks. Lisaks soovime, et keskväljaku ümbrus kujuneks äritsooniks. Näiteks Põlva Tarbijate Ühistu omab läheduses krunti ja soovib sinna kindlasti investeerida. Vald on planeerinud sellele alale säästva ehituse kompetentsikeskuse, millega tahaksime olla eestvedajaks ligi nullenergia hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. Seega on juba täna keskväljaku korrastamisest lähtuvalt piirkonda planeeritud vähemalt kaks ärihoonet.»

«Tõrva omapäraks võrreldes paljude teiste Eesti linnadega on väga selgelt piiritletud kesklinn. Ajalooliselt on seda mõjutanud kolme suure – Pärnu, Tartu ja Valga suunda viiva tee ristumiskoht ja siin asuv vana kõrtsihoone on olnud Tõrva visiitkaardiks läbi aegade. Linna keskväljaku halb olukord on olnud omavalitsuse jaoks oluliseks probleemiks juba ligemale 20 aastat ning on muuhulgas takistanud väljaku ümbruses ettevõtluse arengut. Tõrva on piirkonna tõmbe-, transpordi- ja teeninduskeskuseks, mistõttu on linna keskväljaku puhul tegemist piirkonna jaoks väga olulise taristuobjektiga, mille kordategemine on ühtviisi oluline nii elanikele, ettevõtetele kui ka meie külalistele,» selgitas Tõrva linnapea Maido Ruusmann. «Tõrva on ka ajalooline suvituslinn. Seega ühe tüviteemana ootame, et suvituslinna lahendus oleks elemendina nähtav ka uues arhitektuurilahenduses. Ootame, et kavand oleks ka funktsionaalselt töötav, aga siiski vaatamisväärsus omaette ja oleks nii huvitav, et annaks Tõrvale uue ja meeldejääva näo.»

«Võru linna läbib nö kesktelg, mille äärde jäävad linna väärikamad hooned ja vaatamisväärsused – Katariina allee, Kreutzwaldi park, vana mõisahoone, Tamula rand. 2/3 sellest on taastatud ja uuendatud, peamiseks murekohaks on jäänud Seminari väljak, mis on täna kasvanud puudesse ja vajaks korda tegemist,» rääkis Võru linna peaarhitekt Ülevi Eljand. «Eesmärgiks on taastada see ala nii-öelda keskväljakuna, kuhu paigaldatakse uued valgustid, uued katted, et seal saaks korraldada näiteks sõjaväeparaade, festivale, võtta vastu Kuperjanovi pataljoni vandeid, kasutada ala turuplatsina jm. Et oleks koht, kus inimestel oleks võimalik kohtuda. Ja võiks valgustada väljaku ääres asuvate väärikate hoonete fassaadid. Ka muinsuskaitse on soovitanud taastada ala eelkõige väljakuna.»