Vanad meistrid

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Run The Jewels- Run The Jewels 2
Run The Jewels- Run The Jewels 2 Foto: Kuvatõmmis

   Run the Jewels

«Run the Jewels 2»

(Mass appeal)

Hinne 5

Run the Jewels on Killer Mike’ist ja El-Pst koosnev New Yorgi rap-duo. Minu jaoks isiklikult on El-P muusikas üks kõige tähtsamaid tegelasi üldse, järelikult tuleks temal nüüd pisut peatuda.

El-P on andnud maailmale nii võimsaid asju nagu Company Flow ja Cannibal Ox. Võibolla on ta olnud 90ndate ja nullindate parim vaste oma nimekaimule Emerson, Lake and Palmerile. Kui enamasti on hiphop-produtsendid sämplite väljakaevamise käinud ikka soul-muusika salvede kallal, on El-P muuhulgas kasutanud palju ka progerock’i või mõnd muud valget rock’i. Võtnud näiteks mõne King Crimsoni kitarrikäigu ja siis selle oma küberneetilistesse hiphop-kihistustesse keeranud, seda muidugi ka korralikult retsides. Loonud ka plaadifirma Def Jux, mis nullindate esimeses pooles oli üks määravaid jõude.

Mingil hetkel vajus aga Def Jux ära ja nende art-hiphop muutus paljuski iseenda paroodiaks. Olid küll rasked biidid ja intelligentsed riimid, aga kõik tundus kuidagi väsinud moega. El-P hakkas vist mingil hetkel ka jooma ja tundus, et teda ei huvita. Tema muusikaline käekiri oli alati rääkinud sellist keelt, et ühel hetkel võib ta jooma hakata, mingi selline ängi ja hirmu kõuepilv seal kusagil rippus. Nii Company Flowd, Cannibal Oxi kui ta sooloplaate iseloomustas mingisugune tehnoloogiline raskus. Kui kuulata näiteks Company Flow pala «Info Kill II» plaadilt «Funcrusher Plus», tekib kergesti tunne, nagu vajuks terve linn, terve New York sulle peale. Suur, raske, rõhuv, klaustrofoobiline. Kuna El-P oli/on ka suur ulmekirjanik Philip K. Dicki fänn, ongi ta muusika sageli olnud selline düstoopiline, paljuski kirjanikust ja tema maailmast innustust saanud. Tegevuspaigaks on ikka mingisugune paranoiline, elektrooniline, virtuaalne küberlinn või midagi sellist. Selline raske ja suletud, puruks vajutatud funk. Kindlasti ka väga pretensioonikas, aga kõige paremas mõttes.

«Run The Jewels 2», nagu nimigi ütleb, on järg aasta tagasi ilmunud «Run the Jewels 1-le». See projekt on El-P jälle radarile tagasi toonud ning just nr 2st räägib praegu muusikapress erilise huviga. Plaadil leidub ka kauaoodatud koostöö Rage Against the Machine’i Zack de la Rochaga – «Close Your Eyes (And Count to Fuck)». See koostöö pidanuks toimuma juba üle kümne aasta tagasi, aga ju ei leitud sobivat hetke, mis mõlemale passinuks. Lugu lahendab oma pika ooteaja väga elegantselt ja optimaalselt – selles ei ole midagi nii erilist, et maailm seisma jääks, ent piisavalt, et jääd kuulama. Et kuulatad. Elegantne ja optimaalne, maailma mitte muuta püüdev, ent kuulamisväärne on ka «Run The Jewels 2» üldiselt. El-P ei viitsi vist olla enam nii pretensioonikas, nii eriline kui vanasti. Ta lihtsalt teab, mis ta teeb, ja see tuleb hästi välja. Killer Mike ei ole samuti nii valus mees, kui El-i mõni varasem kaaslane – näiteks kasvõi tume ja psühhootiline Company Flow Bigg Jus. Aga kõike ei saa, ütleks selle peale mõni targem inimene.

Janar Ala

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles