Kolleeg Helle Laas: Veike on üks omapärane, väga oluline mees

«Ma mäletan, kui käisime Valgas etendusi andmas ja seejärel pidasime koos Läti kolleegidega ühispidu. Meie olime Valgas, nemad Valkas! Kõik olid juba heas tujus, lõõgastunud, kui mina hakkasin piiriületusmaksu koguma, noh, nalja pärast. Oli siis ju nõukogude aeg. Järgmisel hommikul oli mul see maksukogumine meelest läinud, kui leidsin taskust kolm rubla. Küsisin siis, mispärast mul kolm rubla taskus on, mille peale Värdi (Ferdinand Veike hüüdnimi) hõikas: «No mina andsin selle sulle!» Tema oligi ainukese inimesena mu naljakogumisele selle maksu andnud. Loomulikult tagastasin rublad Värdile.

Teine lugu on selline, kus jälle hakkasime kuskile ringreisile sõitma, kas Moskvasse või kuhugi. Olime lennukis, aga Värdist ei kippu ega kõppu. Mootor juba käis ja oli valmis startima, kui järsku lennukiaknast näeme – lennuki kõrval on Ferdinand, suur karvane müts peas, hõikab ja hüpleb: «Ma tulen, ma tulen, ma olen siin!» Ja lennukil pandi mootor seisma ja ta võeti peale.

Ta on üks omapärane mees, väga oluline. Olin näiteks üllatunud ja tänulik, kui ta mind mu 70. sünnipäeval lillebuketi ja kohalolekuga meeles pidas.»