Kui algselt ida filosoofia («Tšapajev ja Pustota») ning zoroastrismi müstikaga («Generatsioon P») flirtinud endise kopiraiteri viimased pikemad teosed on käsitlenud moodsalt marginaalseid teemasid, nagu vampiirid, libahundid ja libarebased, siis «S.N.U.F.F.-is» on üheks süžee liikumapanevaks jõuks orkid. Teatavasti mainis ühe esimesena oma kunstmuinasjuttudes («Kääbik», triloogia «Sõrmuste isand») orke J. R. Tolkien (eestindatud variandis on orkide asemel kasutatud märksa maakeelsemat «mäekolli»). Erinevalt aga mütoloogilistest vampiiridest ja libadest on Pelevini orkid muinasjuttudest väga kaugel olevad olendid. Elulised ja naturalistlikud. Tegelikult on «S.N.U.F.F.» vägagi päevakajaline teos. Kohati isegi prohvetlik. Polnud ju teose avaldamise ajal veel Venemaa Ukrainaga sõjajalal, nüüd aga annab see kogu teosele kergelt pikantse kõrvalmaitse. Kaldun arvama, et Pelevin nimetas orkide asuala Urkainaks, et vältida otseseid kallaletunge suurvene šovinistide poolt. Ise aga näitas neile tegelikult just nende enda kodumaa kõverpeeglit. Pelevin on võtnud pihuga oma kaasmaalaste kõige klišeelikumaid omadusi, omistanud need orkidele ning paisutanud oma teose lehekülgedel hüpertroofiliste mõõtmeteni. Vähemalt n-ö arenenud ühiskonna liikmete jaoks. Mulle kui endisele nõukogudeliitlasele ning Venemaad üle keskmise sageduse väisanule tundus kirjeldatu kunstilistest liialdustest hoolimata veel täiesti usutavana. Vene meediast tänapäeval meieni imbuvaid uudiseid jälgides isegi kuidagi tuttavlikuna.
Ühiskonna kõverpeegeldamine on aga vaid maitsvaks ning asjatundlikult valmistatud soustiks Pelevini tavapärastele teemadele, nagu mehe ja naise suhted, inimese eksistentsi tühisus ning meedia võlud ja valud. «S.N.U.F.F.-is» on see püha kolmainsus lahutamatult läbipõimunud ja omavahel sidunud peategelaste, operaator-lahingulendur Damilala ja noore orki Gromi elud. Tegelaste esindatavad maailmad on diametraalselt vastandlikud – noore orki (vägisi tahaks kirjutada «trolli») primitiivne, ent vitaalne olemus heidab väljakutse dekadentlikule ja väärastunud puparastile. Neis antipoodides pole kuigi keeruline ära tunda igipõlist vastasseisu Venemaa vs lääs. Viimane figureerib Pelevini raamatus Big Byzi nime all ning kogu mäng käib seal seksuaalvähemusi koondava ühenduse GULAG taktikepi all.
