Mihkel Raua staarisaate-näidend jõuab telesse

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaks aastat tagasi etendus Von Krahli teatris suure eduga Raua näitemäng «Järgmine voor» (osades Mari Abel, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa ja Nero Urke, lavastaja Mart Koldits). Detsembris jõuab selle uusversioon «Viimne voor» TV 3 ekraanile. Telelavastuses mängivad peale Raua Mart Sander, Liis Lemsalu ja Rauno Polman, lavastas Ingomar Vihmar.

Uus eestikeelne versioon arenes läbi ingliskeelse vaheetapi. Kui «Järgmine voor» Von Krahli mängukavast maha võeti, hakkas Raud seda inglise keelde adapteerima ning sai võimaluse parandada mõned vead, mida Von Krahli lavastuses oli märganud.

«Ingliskeelse varinadiga töötasin tubli aasta,» ütles Raud. Sellel lool on olnud mitu pealkirja: Ameerikas, kus seda mängiti märtsis kaks nädalat ühes Florida Free Falli teatris, kandis lugu pealkirja «American Monkey». Telelavastuse pealkirjaks pidi autori idee järgi saama «Eesti otsib ahvi», aga Raua sõnul otsustas TV 3 lõpuks neutraalsema «Viimse vooru» kasuks.

«Tavaliselt on nii, et eetri jaoks läheb nimi lukku siis, kui saade on valmis ja on näha, milliseks see kujuneb,» kommenteeris Annely Adermann TV 3st. «Programmi planeeritakse pikalt ja võib juhtuda, et tööpealkirjad ei sobi üldse tulemusega. Sama lugu oli näiteks saadetega «Padjaklubi», «Nägude kontroll» ja «Aastamaraton».»

«Laias laastus on see sama materjal, kuid algversiooniga võrreldes on mõned sisulised erinevused,» rääkis autor. «Üritasin oma mõtteid selgemaks vormida, et lugu oleks vaatajale paremini mõistetav.»

Idee Raua materjal telesse viia tuli produtsent Tuuli Roosmaal Von Krahli esietendust vaadates. Räägib ju näidend televisioonisaatest. Mitmel põhjusel kulus idee teostumiseni pea kaks aastat. Proovi- ja võtteperiood oli augustis-septembris spetsiaalselt selle jaoks ehitatud stuudios.

Produtsent Roosmaa meelest on tulemus realistlikum, kui talendisaate kohtunikke ei mängi näitlejad, vaid meelelahutustegelased, kes ise sellistes saadetes osalenud, seega Liis Lemsalu, Mart Sander ja Mihkel Raud ise. Raua hinnangul oli see lavastaja Vihmari suur idee, et osalised ärgu näidelgu, kohtunikud on just need, kes nad tegelikult ongi.

«Kui lähen saatesse kohtunikuks, siis muidugi teatud mõttes kehastan teatud tüüpi. Kodus lastega söögilaua taga olen ikkagi teine inimene. Aga meil ei olnud vaja hakata kedagi välja mõtlema. Mina ja teised osatäitjad teeme asju, mida oleme televisioonis varemgi teinud.»

Vaid talendihakatise osa, kellel kohtunike «šikaneerimine» närvid sõlme keerab, usaldati Viljandi kultuuriakadeemiast tulnud noorele näitlejale Polmanile.

Detsembris TV 3s näidatav telelavastus astub taas ekraanilt välja ja jõuab järgmise aasta alguses Tartu Uues teatris jälle lavalaudadele – samade osatäitjatega ja sama lavastaja käe all. «See lugu on kirja pandud ju ikkagi näidendina. See tuleb vaid korraks televisiooni ja läheb siis tagasi oma õigesse keskkonda – lavale,» ütles Raud.

Tuleval aastal hakkavad Raua staarisaate-teemalist tükki mängima lausa neli Soome teatrit: Olulu, Rovaniemi, Kajaani ja Kemi. Tegemist on omapärase koostööprojektiga, mis sarnaneb Eestis lavastatud Tom Stoppardi «Utoopia ranniku» triloogiaga. Iga osalist mängib ise teatri näitleja ja etendus käib külakorda läbi kõik need teatrid.

Läbirääkimised käivad ka idanaabri juures, huvi on ilmutanud Moskva, Permi ja veel üks Siberi teater. Vene teatrite huviorbiiti kerkis Raua tekst mainekal Permi teatrifestivalil. Autori sõnul kõnetab see publikut igas kultuuriruumis, kus koduekraanidel on säranud mõni staarisaate-sarnane telesõu, sest tegemist on ju meediakriitilise näidendiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles