Parimad raamatud. Kaupo Meiel soovitab!

Kaupo Meiel
, kirjandustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees kogus kokku üheksa raamatusõbra lemmikud.  Siit leiate kirjaniku ja kirjandustoimetaja Kaupo Meieli soovutused. Valik on teie!

Jan Kausi «Kaart ja teekond». Jan Kausi miniatuuride valikkogu «Kaart ja teekond» on tore sellegi poolest, et raamatuga kaasneb CD, millel autor tuntud headuses oma loomingut ette loeb. Kaus on tõesti elu tippvormis. Õrnale ja tugevale inimesele.

Jason Fforde «Eyreʼi juhtum» ja «Kadunud heasse raamatusse» (tlk Jana Linnart). Jason Fforde’i fantaasiamaailmas kohtuvad puhas ulmevärk ja klassikaline briti kirjandus ning tulemus on tõesti nauditav ja meelelahutuslik. Mõtlemisvõimelisele puhkajale.

Urmas Vadi «Kuidas me kõik reas niimoodi läheme». Urmas Vadi on vinge novellimeister, iseomase käekirja ning suhtumisega, miksides tegelikkust ja fantaasiat nagu ei keegi teine Eestis. Mõtlevale ja mänguhimulisele inimesele.

Terry Pratchetti ja Stephen Baxteri «Pikksõda» (tlk Allan Eichenbaum). See on järg Terry Pratchetti ja Stephen Baxteri romaanile «Pikkmaailm». Täitsa paljulubav sari paralleelselt paiknevatest maailmadest ja sellest, mida neis leida võib. Erineb olulisele Kettamaailmast. Fännidele ja mittefännidele.

Sergei Lukjanenko «Mustand» ja «Puhtand» (tlk Anne Rosin). Sergei Lukjanenko loomingu võibolla mitte kõige parem osa, aga siiski hea ja mõnuga loetav. Neile, kellel Vladimir Sorokin ja Viktor Pelevin üle jõu käivad.

Enn Halliku ja Tiit Lääne «Läksime vaid korraks». Sarja «Meritsi maailma läinud eestlaste lood» uusimas osas on 20 lugu, 20 elusaatust. Autorid teevad tänuväärset tööd, jäädvustades Eesti inimesi ja ajalugu. Dokumentalistika austajatele.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski «Tigu nõlvakul» (tlk Tatjana Peetersoo)Strugatskite «Tigu nõlvakul» jõudis viimaks täismahus eesti lugejateni ja see on karikat väärt kirjandussündmus. Tühik on täidetud, tühikut ei ole enam.

Toomas Vindi «Mõned kummalised naised». Kunstnik Toomas Vint on parem kui kirjanik Toomas Vint, aga teisalt on kirjanik Toomas Vint ometi parem kui kunstnik Toomas Vint. Õigupoolest on mõlemad head.

 

Kairi Looki «Lennujaama lutikad ei anna alla»Eesti lastekirjandus suudab alati meeldivalt üllatada, ükskõik, millisesse uudisteosesse nina sisse pistad. Kairi Looki ja tema lutikate lugudesse tasub nina sisse pista küll. Heale lapsele.

Jüri Arraku ja Andrus Kivirähki «Suur Tõll». Tuhandete eesti laste õudusunenägu on tagasi, värvilisem ja selgem kui kunagi varem. Laste sõber onu Andrus aitab õnneks õudusi mahendada. Avastamiseks ja taasavastamiseks.

Vabariigi valitsuse «Alkoholipoliitika roheline raamat». Millal juua, miks juua, mida mitte juua, mida siiski juua – need on küsimused, millele teos püüab vastata, sedastades muu hulgas, et «kõigi enneaegsete surmadega kaasneb kaotatud aeg, mida oleks saanud panustada elamiseks…». Puhas poeesia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles