Homme, 4. veebruaril esilinastub kinos Sõprus Riho Undi uus nukufilm “Isand".
Esilinastub Riho Undi nukufilm “Isand"
3. veebruar 2015, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Friedebert Tuglase novelli “Popi ja Huhuu” ainetel loodud film jutustab loo, milles koer Popi ja pärdik Huhuu ootavad koju oma isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Sellest päevast algab nende ühine elu. Popi, olles ise küll targem, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikkust. Huhuu, olles sümboliks liiderlikkusele ning rumalusele, võtab tasahilju üle isanda rolli. Nii liiguvad mõlemad kangelased koos traagilise lõpu poole.
Riho Undi sõnul räägib film loo heast ja halvast isandast ning vastutusest. Tänapäeva maailmas juhivad meid kõiki erinevad isandad, olgu need tööandja või riigijuhi näol. Meie elu sõltub paljuski sellest, millised isandad meil on. Kas oleme oma isandatega õnnelikud. Kas jääme ellu sõltumata sellest, milline isand meid valitseb. Need on küsimused, millele film vastust otsib.
Filmis kasutatakse Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusikat. Kuna filmi tegelasteks on loomad, kes ei räägi, on muusikale antud roll nende tunnete ja meeleolude väljendamiseks.
Filmi tootja on Nukufilmi stuudio ning selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Alates reedest linastub kinos Artis Riho Undi filmiprogramm, kus lisaks “Isandale” saab näha veel kolme nukufilmi. Riho Undi ja Hardi Volmeri poolt 1986 aastal loodud film “Kevadine kärbes” põhineb A.H. Tammsaare miniatuuril "Kärbes, prussakas ja ämblik”. Film on mõistulugu, mis käsitleb eetikaküsimusi inimsuhetes. 2007 aastal loodud nukufilm “Põhjakonn” baseerub F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsetel juttudel” ja räägib loo Noormehest, kes päästab Põrguneitsit ära kasutades maailma, kuid hiljem näinud, et see ei muuda suhtumises suurt midagi, hukutab selle taas.
Andrus Kivirähki ja Riho Undi stsenaariumi alusel loodud “Vennad Karusüdamed” viib vaataja lustlikule reisile läbi kunstiajaloo. Filmi kangelased on vene kunstniku Ivan Shiskini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.