Postimehe veebis saab vaadata enamikku möödunud aasta parimatest filmidest. Vähemasti neid, mis said kultuurkapitali aastapreemia. Ja sealt edasi toome iga nädal oma tellijate ette vaatamiseks vähemalt ühe Eesti filmi.
Postimees teeb nüüd kino
4. veebruar 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar aastat tagasi tehti Eestis aastas 241 filmi. Kui suvi vahele jätta, siis võiks igal õhtul näidata ühe filmi. Aga kui paljusid neist me teame? Mitut näinud oleme? Kui üleslugemiseks läheb vaja juba mõlema käe sõrmi, siis vist on tegemist filmihuvilisega.
Ajalehtede kultuurikülgedelt või «Aktuaalse kaamera» teisest kolmandikust käivad ikka teatud regulaarsusega läbi uudised, kuidas Eesti animafilmi või dokumentaalfilm või lühifilm on jõudnud ühel või teisel festivalil auhinnalisele kohale. Päris tihti on võidetud ka peaauhindu. Tänapäeval jõuavad samasuguste saavutusteni ka mängufilmid.
Aga kui palju me neid filme näinud oleme? Ma vaataksin suure huviga Priit Pärna filme. Mäletan juba mitmekümne aasta tagant, kuidas neist räägiti kui miskist erilisest. Me ju tegelikult mäletame filme nagu «...ja teeb trikke» ja «Eine murul». Priit Pärna käekiri on meeldejääv ja katkeid tema filmidest oleme ka vast kõik näinud. Tegelikult tema filme isegi näidatakse telekas vahetevahel, aga vaadata pole õnnestunud. Ja Pärn on Eesti filmitegijatest vast kõige tuntum.
Sattusin möödunud aastal PÖFFi lõpetamisele – uhke neljatunnine gala, mille jooksul anti vähemalt paar tosinat auhinda. Igast võidufilmist näidati nii kuus-seitse sekundit, silma jäi mitu Eesti lühifilmi, tundusid huvitavad, päevakajalised, tekitasid tahtmise vaadata. Ma isegi ei tea, kuidas ja millal oleks võimalik suurel kinoekraanil vaadata paarikümne minuti pikkust lühifilmi või kuueminutilist animafilmi.
Siin tulebki appi Postimehe Kino. Paarkümmend minutit arvuti taga filmi vaadata on tänapäeval täitsa normaalne, soovi korral saab pildi suunata ka ju näiteks suuremale ekraanile telekasse. Kindlasti plaanime näidata ka mängufilme. Filmivaliku keskmes on eelkõige Eesti filmid, mis ei ole enam kinolevis, aga mis kindlasti väärivad vaatamist.
Iga kord uut filmi välja kuulutades kirjutab üks Eesti tunnustatumaid filmitoimetajaid Tiit Tuumalu lühida filmitutvustuse ning vastab mõttelisele küsimusele, miks me just seda filmi näitame. Samuti saab filmi juurest viiteid arvustustele või intervjuudele filmi tegijatega.
Postimehe Kino on mõeldud just sulle, uudishimulik, keskmisest suurema kultuurihuviga lehelugeja. Kirjutasin nimme «lehelugeja», sest ainult Postimees Plussi tellijad ja kasutajad kuuluvad sellesse privilegeeritute seltskonda, kes saavad Postimehe paberlehe lugusid lugeda ka arvutist, tahvelarvutist või telefonist.
Kindlasti leiab Postimehe Kino üles postimees.ee avalehelt, aga ka otselingilt kino.postimees.ee.