Kunstnike liidu esindajana kultuuriministeeriumi pornokomisjoni kuuluv Peeter Laurits nentis, et Kaur Kenderi teos oli jälk ja šokeeriv, kuid tema sõnul ei saa üks komisjon kunstiteoste üle kohut mõista.
Peeter Laurits: pornokomisjoni võiks südamerahuga laiali saata
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. veebruar 2015, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu seisukoht on see, et mingisugusel komisjonil ei ole õiguslikku pädevust otsustada teose pornograafilisuse või mittepornograafilisuse ja igasuguste teiste kõlblusnormide üle. Kirjandus on kirjandus. Ma ei tahaks, et Eesti Vabariigis me uuesti jõuaks tsenseerimisaega, kus ametnikud otsustavad kirjanduse üle,» selgitas fotokunstnik Peeter Laurits, miks ta ei nõustunud teiste komisjoni liikmetega selles osas, et Kaur Kenderi teos on pornograafiline.
«See, kas Kenderi teos on väärt, sünnis või lahe lugemine, see on täiesti ise küsimus. Selles osas komisjoni poole ka ei pöördutud. Küsimus oli, kas teos on pornograafiline. Minu vastus oli, et kuna komisjonil ei ole pädevust otsustada, siis järelikult see ei ole pornograafiline,» täpsustas Laurits.
Ta ise komisjoni kogunemisel ei osalenud, kuna viibis Eestist ära, kuid läkitas oma arvamuse interneti vahendusel.
Tema sõnul saab iga inimene ise otsustada, kas teost lugeda või mitte. «Aga see on üsna haiglane mõtteviis, et mingisugune komisjon saab kunstiteoste üle kohut mõista. Tegelikult võiks selle komisjoni südamerahuga laiali saata,» rääkis kunstnik, kelle sõnul komisjoni liikmed palka ei saa.
Laurits nõustus sellega, et teose sisu on jälk ja šokeeriv, kuid kas selle levitamine peaks olema lubatud või keelatud, saavad otsustada vaid juristid, kes võtavad aluseks kehtivad seadused.
Laurits meenutas, et on kuulunud komisjoni umbes aasta. Ta läks sinna kunstnike liidu esindajana uudishimust. «Mind huvitas, mille järgi otsustatakse, kust lõppeb erootika ja algab pornograafia, kuidas üks ametnikest koosnev komisjon otsuseid langetab,» lisas Laurits. Tema sõnul on komisjoni tööd paraku üsna vähe olnud. Seni on arutatud vaid ühte juhtumit, kus filmilevitaja palus nõu vanusepiirangu osas.
Kultuuriministeeriumi pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjoni (rahvakeeli pornokomisjon) liikmetest kaheksa hindas Kenderi teose pornograafiliseks.
Komisjoni esimees on spordi asekantsler Tõnu Seil. Liikmeteks kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein, haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Kristel Rillo, sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu ja võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Marion Pajumets, kinoliidu esindaja Heiki Ernits, kunstnike liidu esindaja Peeter Laurits, lastekaitse liidu esindaja Malle Hallimäe, politsei- ja piirivalveameti esindaja Pille Alaver ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni esindaja Erik Mandre.
Politsei algatas veebikeskkonnas nihilist.fm kirjanik Kaur Kenderi postituse uurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb lapsporno valmistamist. Kenderi sõnul on tegemist õudusjutuga, mis kuulub hälbekirjanduse valdkonda.
Politsei- ja piirivalveameti politseileitnant Reimo Raivet saatis Kenderile kirja, mille kohaselt sisalduvad 23. detsembril nihilist.fm-s avaldatud tekstis äärmiselt detailsed ja vägivalda sisaldavad suguühete kirjeldused mehe ja laste vahel.
Ametnik kirjutas kirjanikule, et sõna- ja loomevabadus on Eesti Vabariigi üks põhiõigusi, kuid selle õiguse realiseerimisel ei tohi minna vastuollu seadustega.
«Eesti karistusseadustik ütleb, et laste kaitsmise eesmärgil on keelatud nende kujutamine pornograafilises situatsioonis ning täna on piisavalt alust arvata, et selle tekstiga on lubatu piir ületatud,» märkis Raivet.
Korrakaitsja palus teksti veebikeskkonnast eemaldada või kustutada tekstist need ulatuslikud osad, mis kirjeldavad suguühteid lastega ja laste vägistamisi. Lisaks selgitati paragrahvi 178, mille kohaselt võib süüdlast oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
«Tegu oli seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma. Tegu on õudusjutuga,» rõhutas kirjanik oma vastuses politseile ning lisas, et ei kujuta ettegi, kuidas saab neist õudsetest asjadest kirjutada nii, et oleks mõnus, helge või hea.