Pressi huvi järgi võidab Oscari Argentina või Poola film

Pole midagi need Oscarid vaid surmtõsine võistlus. Vahel saab nalja ka. Näiteks reede hommikul Dolby teatri ees asuvas telgis toimunud mitteingliskeelse filmi Oscari nominentide foto- ja intervjuusessioonil, mida nimetatakse ka punase vaiba peaprooviks.

Ajakirjanikud tunglevad „Ida“ režissööri Pawel Pawlikovski, „Metsikute lugude“ režissööri Damian Szifroni ja „Leviaatani“ režissööri Andrei Zvjagintsevi ümber. Meie mehed paistavad oma nurgas ümbitsevat melu pealt vaadates nukravõitu (võib olla ainult tundub nii). Meenub Kreisiraadio sketš „Tule külasta meie boksi“. Vaid Zaza Urušadzel jätkub vahelduva eduga tegevust. Aga siis, ennäe, ligineb reporter koos kaameramehega. Küsivad Ivo Feldilt ja Rein Kotovilt kõigepealt, kes nad on, ja siis... paluvad hüüda tervituseks kaamerasse „Ola latinos“. Ja „Hi to Chicago“. Felt saab sellega ka kenasti hakkama. Ta on harjunud sõud tegema.

Keegi reporterist Jaapani neiu pöördub Andrei Zvjagnitsevi ja produtsent Aleksandr Rodnjanski poole, küsides, mis tunne on esindada Eesti filmi. Rodnjanski vabandab, et nad ei esinda mitte Eesti, vaid Vene filmi. Ja lisab, et neil poleks aga midagi selle vastu, et ka Eesti filmi esindada, sest see on hea film.

Seisan ka järjekorras, kõigepealt Zvjagintsevi juures, aga löögile ei pääse. Piiramisrõngas on liiga tihe. Siis otsustan minna õnne katsuma Pawlikowski juurde. Szifroniga ei üritagi, sealt oleks lootusetu läbi murda. Mauritania esindajat Abderrahmane Sissakot pole üldse. Jõuan juba esimesse ritta, Mihkel minu selja taga seab kaamera valmis ja siis... saan statiiviga abaluude vahele. Tundmatut päritolu kaameramees trügib mind julmalt kõrvale. Taandun, valugrimass näol. Küsimus, millise filmi Pawlikowski ise akadeemikuna valiks, jääbki küsimata. Ei ole siin maad vanadele meestele.

Kui peaks pressi huvi järgi ennustama, kes võidab Oscari, on selleks „Metsikud lood“. Või „Ida“. Seda magusam oleks „Mandariinide“ võit. Imesid ju juhtub.