Ooteruum vaikuse ja tantsu piiril

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
""Delhi" tans", fotol Maria Klenskaja (tagaplaanil), Mare Peterson ja Laura Peterson.
""Delhi" tans", fotol Maria Klenskaja (tagaplaanil), Mare Peterson ja Laura Peterson. Foto: Piia Ruber

Lembit Peterson on lavastanud lähestikku kaks Ivan Võrõpajevi näidendit, neis Theatrumi lavastustes on aimatav nii ühisosa kui erinevus. «Joobnute» stilistika rajaneb ekstsentrilistel rollijoonistel ja teatraalsel tinglikkusel, koomilisest tuigerdamisest elukuristiku kohal võrsub igavikulisem sõnum.

Lembit Peterson on lavastanud lähestikku kaks Ivan Võrõpajevi näidendit, neis Theatrumi lavastustes aimatav nii ühisosa kui erinevus. «Joobnute» stilistika rajaneb ekstsentrilistel rollijoonistel ja teatraalsel tinglikkusel, koomilisest tuigerdamisest elukuristiku kohal võrsub igavikulisem sõnum. ««Delhi» tantsu» laad on tasane, minimalistlik, kuulatav. Näiliselt argine ja samas tundlik tegevuspaik, haigla ooteruum, hakkab ettevaatlikult muunduma kujundlikuks, elu ja surma, vaikuse ja tantsu piirialaks. Loe Pille-Riin Purje arvustust Theatrumi lavastusele ««Delhi» tants».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles