Soome press hindab «Vehklejat» nelja vääriliseks

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Avandi ja Ursula Ratasepp.
Märt Avandi ja Ursula Ratasepp. Foto: Kaader filmist

Soome kriitika on nädalavahetusel kinodesse jõudnud Klaus Härö filmi «Vehkleja» hästi vastu võtnud, hinnates seda enamasti nelja tärniga viiest.

Helsingin Sanomat: 4/5

«Vehklejas» näitab Klaus Härö taas oskust äratada ja edasi anda suuri tundeid. Humanistliku inimesekäsitluse poolest on see eksimatult klassikaline Härö film, aga stiililt pealetükkimatu.  Tunduks nagu avastaks režissöör seda lugu koos vaatajaga. Ajastukujutus on mõttega realiseeritud. Ajastut ei tehta ajastu enese pärast, vaid see on kõigest veenvana näiv kuliss, mis toetab lugu. Erilist esiletõstmist väärivad kostüümikunstnik Tiina Kaukanen ja kunstnik Jaagup Roomet. Heade näitlejatööde seast tõuseb filmi südamikuks Lembit Ulfsak, kes teeb kaasa küll vaid mõnes stseenis, aga neis räägivad tema silmad ja käed ära kogu inimese eluloo. Ka film vaatab vaatajale ausalt otse silma, selle sõnum ulatub välja tänapäeva.

Episodi, suurim Soome filmileht: 3/5

See on crowd pleaser, nagu varasemadki Härö filmid. Ta kasutab igivanu klišeesid ja põimib sinna spielbergilikku sentimentaalsust. Tulemus on igast aspektist n-ö meeldiv. Probleemiks on aga see, et film ei tundu millegi poolest värske või eriline. Ka vastandused on mustvalged ja dramaatilistest sündmustest hoolimata tundub film tühjavõitu. Siin on küll palju tundeid ja huvitav lugu, aga pealispinna alla ei ole jäetud suurt midagi. See on klassikaline vanamoeline meelelahutus, optimistlik, kenasti ajaloolisesse keskkonda seatud jutustus, aga ei palju rohkemat. Siiski lahutab see meelt ja kuulub tänavuste soome filmide paremikku. Klaus Härö filme võib edasi pidada sündmusteks.

Iltalehti: 4/5

Puudutav tõsielulugu stalinistide tagakiusatud vehklejast ja tema noortest õpilastest on emotsionaalne, stiilipuhas Klaus Härö film. Sundimatult ilusasti ja kindla käega üles võetud film usaldab targalt stsenaariumi külgetõmbejõudu. Käsikiri (Anna Heinämaa) on üks viimaste aastate parimatest, mis on Soomes ekraanile pandud. Stsenaristi ja režissööri kõrval kuulub kiitus peaosatäitja Märt Avandile ja andekatele lastest näitlejatele. Nagu ka operaator Tuomo Hutrile.

Film-O-Holic.com, filmikultuuri veebiväljaanne: 4/5

Esteetiliselt viimistletud ja kaalutletud teos, mis põhineb nagu Klaus Härö puhul ikka klassikalisel loojutustamisel. Lugude poolest ei ole Härö filmid üllatuslikud, küll aga oskuslikult emotsioone esilekutsuvad. See on ühtlasi ka tema filmide ainus nõrkus. Tundmuste vallandumise stseenid on neis nii täpselt konstrueeritud, et vaataja on sunnitud sellele alistuma, mis kitsendab ka näiteks «Vehkleja» tõlgendamisvabadust. Filmi teema – inimese vabadust ja õigusi piirav diktatuur - on hirmutavalt aktuaalne, kui mõelda nüüdis-Venemaal toimuvale.

Keskisuomalainen: 4/5

Selge ülesehitusega kompleksne film, mille sõnum jõuab vaatajani vahetute ja nüansseeritud näitlejasoorituste kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles