Strindbergi preemia laureaat Tomas Bannerhed osaleb Prima Vistal

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomas Bannerhed
Tomas Bannerhed Foto: Wikipedia

Oma debüütromaaniga enneolematult positiivse vastukaja saanud rootsi romaanikirjanik Tomas Bannerhed esineb kirjandusfestivalil Prima Vista. Lummava loodusromaani «Kaarnad» autor vestleb 8. mail kirjanik Lauri Sommeriga.

Bannerhed (s 1966) kasvas üles Lõuna-Rootsi talus, kuid alates 1990ndatest elab Stockholmis. Ta on õppinud sotsiaalteadusi, töötanud ajakirja toimetuses ning ka õppejõuna. 2011. a ilmus Bannerhedi debüütromaan «Kaarnad», mille kirjutamiseks kulus autoril kümme aastat.

Tegu on psühholoogilise romaaniga  isast ja pojast, pärilikkusest ja elukeskkonnast, lindudest ja vabaduseotsinguist, mida on tänu kaasahaaravatele looduskirjeldustele kerge ja põnev lugeda. Romaani  tegevus toimub 1970ndatel Smålandi metsade vahel, kus nooruk Klas kogeb kasvava hirmuga, et isa, elupõline talumees, on haaratud mõttest anda talu edasi temale. Klas aga ei taha  isa jälgedes käia – tema tahab metsas olla ja linde jälgida.

Kuigi romaanis on põhjamaist süngust ja raskemeelsust,  leidub selles ka helgem pool. See on lummav loodusromaan, mis köidab lugejat lõhnade, helide, meeleolude ja täpsete looduskirjeldustega. Peeter Helme on nimetanud oma arvustuses Bannerhedi raamatut koguni Rootsi lindude romaan-välimäärajaks, sest ««Kaarnates» võetakse läbi ju peaaegu kogu Rootsi linnustik, juttu tuleb liikide välimusest, häältest, pesitsus- ja rändetavadest ning muudest iseärasustest.»

Autor on öelnud, et teos võrsus süütundest. Kasvas ju temagi üles talus ja ka temast oleks vanemate nägemuse järgi pidanud saama maaharija,  kuid ta hakkas sellele plaanile vastu: «Tundsin juba varajases nooruses, et olen nagu valge vares seal talus. Olen viimane põlvkond, kes on kasvanud selles keskkonnas. Tundsin vajadust see välja kirjutada, et päästa see unustusse vajumisest. See on kadunud maailm, kus nüüd tegutsevad suvemaja soetanud sakslased ja taanlased.»

Bannerhed on «Kaarnate» eest pälvinud mitmeid nimekaid Rootsi kirjanduspreemiaid, teiste seas August Strindbergi aastapreemia.  Ta oli esimene autor, kes sai  maineka Augustpriset’i debüütromaani eest.

Tänu «Kaarnatele» on Bannerhedi nimi saanud tuntuks üle kogu Euroopa – teos on tõlgitud juba inglise, saksa, prantsuse, hollandi, norra ja  taani keelde. Eesti keeles andis «Kaarnad» Tiina Mullamaa tõlkes 2013. a välja kirjastus Hea Lugu.  Romaani põhjal on Rootsis kavas vändata film, võtted peaksid algama sügisel.  Autor kirjutab praegu uut romaani, mille tööpealkiri on «Kuldnoka-aeg».

Kirjandusõhtu Tomas Bannerhediga, kus tema vestluskaaslaseks on Lauri Sommer,  toimub  8. mail kell 17 Tartu Loodusmajas. Kirjaniku külaskäiku toetavad Swedish Arts Council ja Rootsi Suursaatkond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles