Loe, kuidas Tori kirik altarimaali sai

Tori kirikuõpetaja Emil Offe 1863. aastal:

Kuidas saime me altarimaali? Kui palju üks hea altaripilt palvuse meeleolule kaasa aitab, teab igaüks, aga mitte igaüks, kes seda vaatab, ei mõtle seejuures raskustele, mis tekivad ühel maakogudusel selle tarbeks raha kokkusaamisega. Reeglina korjatakse aastate kaupa, kuni raha on napilt koos, kui just kihelkonnas ei leidu rikast kuju, kes kogu ümmarguse summa või poole sellest puhtas rahas lauale paneb.  Meil see aga nii ei olnud, kuna jõukad härrad von-iga või ilma end ei liigutanud ning me korjanduse edusse ei uskunud, nii kasutasime me vahendit, mis esialgu delikaatset rahaküsimust üldse ei puudutanudki. Me otsustasime korraldada nimelt loterii ja ütlesime: (kantslist ja kantsli alt) igaüks andku, mis ta saab. Ükski majapidamine pole nii vaene, et ta ei saaks hea eesmärgi nimel sellest, mida ta ise produtseerib ja toodab, murdosagi ohverdada, nagu paar küünart linast kangast, mõni nael lina või ketrust, ühe koti, majapidamis- või põllutööriista jne; proua v. Pierson Torist hoolitses andide vastuvõtmise eest. Sel viisil sai kokku hulk asju: kingsepa-, tisleri- ja sepatöid; raamatuid ja pilte, maja-, köögi-, põllutööriistu, lina, villa, linast kangast, kalevit, aga ka luksusartikleid: sametit, gaasriiet, trikooriiet, tanusid, pitse, kraesid, ehispaelu, prosse etc. Mõne päevaga kogunes kraami terve poe jagu, suuresti tänu auahnusele. Mõned tegid lühikese jutu ja tõid puhast raha. Nagu näiteks Mannaverre Jaan Schmidt 50 rubla ja Sikkere Jaan Petsaru 40 rubla.

Nüüd võisime öelda, et raskeim osa teest on meil juba seljataga. Inimesed rõõmustasid ilusate asjade üle. Vaevalt oleksid Pariisi bulvarite laadakioskid olnud rohkem imetletud. Igaüks otsis endale mõtteis parima asja välja, mida ta võita tahtis; seepärast said ka loosipiletid mõne hetkega müüdud. Kirikueestseisja v. Pierson ei jätnud kasutamata ühtegi vahendit, mis selleks kaasa aitaks, et päeva võimalikult pidulikuks teha, mis tal ka täielikult õnnestus. Lipud lehvisid, muusika mängis, peeti kõnesid, visati nii head kui ka halba nalja. Suurel hulgal noori ja vanu vooris mööda, et seninägematust vaatemängust osa saada ja õhtul pärast rõõmsalt mööda saadetud päeva taas rikkamana koju minna.

Pilt koos raamiga maksis 500 rubla ja on akadeemik Gorbunovilt Peterburist, kes on tuntud selle poolest, et ta ei tee kergeid vabrikutöid. Maali tuleb nimetada õnnestunuks niihästi tuumaka kompositsiooni kui ka kunstiväärtuse poolest. Tule ja vaata! Loterii tõi nii palju raha sisse, et selle ülejäägist sai muretseda ka 4 uushõbedast suurt altarilühtrit.