Eelmise aasta 10. juulil maksis kasutaja maiga20 oksjonikeskkonnas Osta.ee sarjas «Seiklusjutte maalt ja merelt» ilmunud Jules Verne’i raamatu «Saladuslik saar» eest 612 eurot. Müüja nimemärgiga sipo kirjeldas kaupa nii: «Vana ja kulunud raamat, lapsed ka hariliku ja värvilise pliiatsiga sisse kritseldanud.» Lõppenud oksjonit vaata siit.
Kasutaja sipo on Osta.ee-s laia haardega kaupleja. Hetkel on tal käimas paarisaja oksjoni ringis, kus ta müüb igasugust vanavara alates Wermachti seljakotist ja Družba sae ketist kuni Wiedemanni 1890. aasta eesti-vene sõnaraamatuni. Kasutajat maiga20 peavad Osta.ee-s kauplejad sajaprotsendilise usaldusväärsusega ostjaks, keda peale vanade raamatute huvitavad veel armsad kollased nahast kingad (nr 37), mootorsaag Eurotec, aialillede seemned ning roosa putukavõrk.
«Seda konkreetset anomaaliat ei oska ma seletada,» kommenteeris Tallinnas Harju tänaval asuva vanaraamatukaupluse Raamatukoi juhataja Margo Matsina «Saladusliku saare» tehingut. «Raamat paistab tavaline räbal olevat. Kui vaadata teisi sama raamatu oksjoneid, siis räbal maksab umbes kümme, kobe 20–30 ja väga ilus 50–60 eurot. Raamatukoist saab praegu osta terve seiklusjuttude sarja 450 euroga ja seal sees on loomulikult ka heas korras «Saladuslik saar». Vahel läheb mõne oksjoni juures suureks madinaks, kui leidub pakkujaid, kes üksteist tunnevad ja tahavad teisest üle olla. Asi ja selle väärtus jäävad siis tagaplaanile.»
Osta.ee turundusspetsialisti Kadri Raigi sõnul on nõukogude ajal ilmunud «Seiklusjutte…» väga populaarne. Raamatukategoorias on see sageduselt kolmas otsingutermin (edestavad «loodus» ja «kala»). Otsingusõna «seiklusjutte» annab ligi 150 vastet. Müüakse nii raamatuid eraldi kui tervet sarja. Terviksarja eest küsitakse 500–1000 eurot. Selle sarja hetkel käimas olevate oksjonite üksiku raamatu hinnarekordit hoiab Ivan Jefremovi «Oikumeeni äärel» 53 euroga. Oksjon kestab veel nädal aega. «Oikumeeni äärel» on eriti otsitud seetõttu, et tegemist on sarja esimese raamatuga, mille trükiarv oli poole väiksem kui järgnevatel. Raamatut trükiti vaid 15 000 eksemplari, mis on nõukogude tiraaže arvestades vähe.
Siim Kala Tartu raamatupoest Sõna ütles, et üldiselt jäi seiklusjuttude sarja hiilgeaeg kümmekonna aasta tagusesse aega. «Oikumeeni äärel» ongi praegu ainus veel tõesti nõutud raamat sellest sarjast. Sõna kaupleb nii uute kui ka kasutatud ja antikvaarse väärtusega raamatutega. Artikli kirjutamise ajal oli kaupluse veebipoes www.vanaraamat.ee müügil 19 336 kasutatud raamatut.
«Kõige enam ostetakse koolilaste kohustuslikku kirjandust,» nentis Kala. «Üldiselt nõutakse ka lasteraamatuid, esoteerilist kirjandust ning vähem liikuvaid käsitööraamatuid.» Lisaks esoteerikale ostetakse ka vaimset kirjandust, näiteks budismi, islamit ning muud orientalistikat käsitlevaid teoseid. Kala hinnangul pole selle taga mitte masside suur huvi, vaid nende raamatute väikesed tiraažid. Tema kogemused näitavad, et vanaraamatuhuviliste seas on populaarsed ajalugu käsitlevad teosed, kuid mitte ajaloolised romaanid, vaid faktidel põhinevad ajalookäsitlused. Nõutakse ka vanemat tehnilist kirjandust, mis pole moraalselt aegunud, näiteks Tiit Masso «Palkmajad» (1991. aasta ja uuemad trükid).
Kala loetleb veel raamatuid, mida Sõnast nõutakse: «Eesti liblikate määraja» (1996), Liidia Mälksoo «Kangakudumise käsiraamat», suur osa eelmise iseseisvusaja raamatuid autode ja mootorrataste kohta, samuti tolleaegsed hästi säilinud lasteraamatud, «Kalliskivide ja mineraalide entsüklopeedia», enamik Doris Kareva ja Juhan Viidingu luulekogudest, eelmise iseseisvusaja kokaraamatud, «pH IME. Tasakaalusta oma toitumist. Paranda oma tervist», enamik Terry Pratchetti teoseid, «Retseptide kogumik toitlustusettevõtteile», «Jahust kondiitritoodete valmistamine» (viimased kaks küll nõukogudeaegsed toitlustusettevõtetele mõeldud, aga endiselt otsitud raamatud), Gabriel García Márqueze «Armastus koolera ajal» ja veel mõned sama autori teosed, mitmed George Orwelli teosed jne.
Raamatukoist küsitakse samuti raamatuid, mis õpetavad midagi oma kätega tegema. Naiste jaoks on need käsitöö ja rahvariiete valmistamisega seonduvad, meeste jaoks vanad pottsepatöö-, ehitus- ja laudsepakäsiraamatud.
Matsina sõnul otsitakse ka Raamatukoist armsaks saanud lasteraamatuid, mis on inimestel elu jooksul kolimiste, vara jagamise jm sellise käigus kaotsi läinud. «Vanad armsad jutud ja pildid tulevad meelde, kui lastele või lastelastele ettelugemise aeg kätte jõuab. Väikse panuse annavad ka turistid, peamiselt Jaapanist, kus on palju lasteraamatute kollektsionääre. Nemad ostavad eesti lasteraamatuid muidugi illustratsioonide pärast.» Pikemat aega silmas pidades (Raamatukoi tegutseb alates 1998. aastast) võib märgata, kuidas muutuvad lasteraamatute soovid – kes sai vanavanemaks 15 aastat tagasi, see otsis tema lapsepõlves ilmunud raamatuid, kes saab nüüd, selle lugemislaual on olnud juba muud raamatud ja tema tahab just neid oma lastelastele pakkuda ja ette lugeda.
Raamatukoi ilukirjanduse riiulitest otsitakse peamiselt klassikalisi teoseid, olgu eesti või muu maailma kirjandusest. Paljudest klassikalistest ilukirjandusteostest ilmub küll uustrükke, kuid nende tiraažid on siiski piiratud ja peavad poelettidel vastu vaid aasta või paar. «Kes ilma jäi, kelle huvi tekkis hiljem, see peab jällegi otsima abi antikvariaadist, kui raamatukogust laenamine ei rahulda. Neid lugejaid on palju, kes tahavad, et meeldinud või oluline raamat oleks ka kodus riiulis olemas,» rääkis Matsina.
Tema sõnul tõuseb ilukirjanduses hulgas jõuliselt esile ulmekirjandus. Ulmefänn ei lepi sellega, et ta on Asimovit, Lemi, Pratchettit, Strugatskeid jt lugenud, tal PEAVAD need raamatud kodus riiulis olema.
Kõige kallimad vanaraamatuturul liikuvad raamatud on enamasti Taska köitekoja nahkköites raamatud ning bibliofiilsed haruldused. Raamatukoi tegevusaja ilmselt kõige kallim müüdud raamat on Salomon Henningi kroonika heas seisukorras trükk aastast 1594. Selle hinnaks oli 3500 eurot. Ka Sõna 20-aastase tegutsemisaja hinnatabeli tippu kuuluvad esimesest iseseisvusajast pärit Taska töökoja poolnahk- ja täisnahkköited. Osta.ee kõigi aegade rekordi püstitas Taska töökojas nahka köidetud eestikeelse piibli 200. aastapäevaks välja antud Suur Piibel (kirjastus Loodus 1939, Gustav Doré gravüüridega). 2013. aasta septembris vahetas see omanikku 5620 euro eest.
Defitsiidiks võivad muutuda ka üsna hiljuti välja antud raamatud. Tõsised huvilised ei jää lootma juhusele, vaid suhtlevad kauplustega ise aktiivselt, nõutades neid huvitavaid väljaandeid. Sellised järjekorrad võivad kujuneda üsna pikaks. «Värsketel sappa võtjatel enne viit kuni kümmet aastat lootust ei ole, kui uustrükke ei ilmu,» ütles Matsina. Raamatukois näiteks on üks nõutavamaid teoseid Mart Kalmu «Eesti 20. sajandi arhitektuur» (2001), millele järgneb Michel Houellebecqi «Elementaarosakesed» (2008).
Tellimusi võtab vastu ka Sõna. «Järjekorra pikkust on võimatu öelda, on otsitud raamatuid, mida olen oma tegevuse juures kohanud üks-kaks korda,» rääkis Kala. «Teisalt kohtame suhteliselt tihti kliente, kes oma sõnuti on aastaid mingit raamatut otsinud erinevatest äridest, kuid meil on seda laost võtta, st meil mitu eksemplari. Kuna oleme praegu tegutsevatest vanaraamatuäridest üks noorimaid, siis arusaadavalt avastatakse meid hiljem, enne on jõutud teistest äridest otsida.»