Kader Abdolah – iraani pagulasest Hollandi menukirjanikuks

Kader Abdolah Foto: Fredrik Sandberg

See on natuke nagu tõsielusari: lugejad ja kriitikud jälgivad iga uue raamatuga autori keele arengut.

Kader Abdolah on festivali HeadRead suuremaid üllatusi, must hobune, kelle nimi on eestikeelsele lugejale suhteliselt tundmatu. Eesti keeles pole ilmunud ühtegi tema raamatut, kuid ometi on tegemist rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud autoriga. Eestikeelsel lugejal veab, teda ootab ees avastamisrõõm kohtumisest selle särava kirjaniku ja esinejaga.

Juba Kader Abdolah kuiv elulooliste faktide loetlemine esitleb kirjanikku värvika kujuna. Abdolah, kodanikunimega Hossein Sadjadi Ghaemmaghami Farahani, on 1954. aastal Iraanis sündinud ning Hollandis karjääri teinud prosaist, luuletaja, kolumnist ja tõlkija. Ta õppis füüsikat Teherani ülikoolis ning osales tudengina meeleavaldustel Khomeini režiimi vastu, millest kirjutas kaks pärsiakeelset romaani. Kirjaniku pseudonüüm koosneb kahe hukatud sõbra eesnimest. Poliitilise pagulasena sattus ta 1988. aastal Hollandisse, kus hakkas õppima hollandi keelt, et saada hollandikeelseks kirjanikuks.  

Siin teeme korraks pausi Abdolah ametliku elulooga. Tundub, et kõikumine erinevate ohtude, ebaõnnestumiste ja eesmärkide vahel määrab suuresti ta elu, annab sellele mõtte. Üks näide: esialgu vaatles Abdolah Hollandit vahepunktina oma seikluste jadas, eesmärk oli jõuda USA-sse, kuid kolmel korral ei tahtnud toll lasta teda Amsterdami lennujaamast kaugemale. Mees leidis, et kolm on saatuse märk ning otsustas kuuletuda olude sunnile. See näib uskumatuna, 34-aastane mees otsustas siis, et nüüd on aeg nullist õppida hollandi keelt, et saada selle riigi tuntud kirjanikuks.

Iraanlasest hollandi keele eestkõneleja

Siia juurde järgmine fakt: 1993. aastal ilmus Kader Abdolah esimene hollandikeelne novellikogu «De adelaars» («Kotkad»), mis kohe pälvis tiitli «aasta enimmüüdud debüütteos». Kuidas see võimalik on? Kirjanik ise selgitab seda oma perekondliku looga: ta isa oli kurttumm ning laps pidi tõlkima, nagu ta ise ütleb, «maailma suurust isale ja isa suurust maailmale». Teisisõnu tuleb tunda rõõmu igast talletatud sõnast, sest see aitab teha universumi arusaadavaks.

Pärast edukat algust täiendas Abdolah pidevalt oma sõnavara, kirjutades üha uusi hollandikeelseid raamatuid. See on natuke nagu tõsielusari: lugejad ja kriitikud jälgivad iga uue raamatuga autori keele arengut, midagi sarnast pole hollandi kirjanduses varem juhtunud. Kui kaugele võib niimoodi jõuda?

2005. aastal ilmus Abdolah läbilöögiromaan «Het huis van de moskee» («Mošeekoda»), mis jutustab ühe perekonna loo kaudu Iraani vastuolulisest ajaloost 20. sajandi teisel poolel. Raamatust sai rahvusvaheline menuk ning see jõudis hollandi kirjanduse läbi ajaloo edukamate bestsellerite nimekirja, asetudes teisele kohale.

2008. aastal ilmus tema tõlgitud hollandikeelne Koraan, mis vallandas poleemika, kuidas tõlkida pühatekste – literatuurselt või, nagu tegi Kader Abdolah, taotledes täpsust ja arvestades tänapäeva keelega.

Aegamööda sai Abdolah'st hollandi keele ja kirjanduse eestkõneleja, samuti arvamusliider Euroopa, Lähis-Ida ja paguluse teemadel. Praeguseks on Abdolah Hollandis tuntud telenägu. Siinkirjutaja on näinud ta esinemisi Soomes, mille põhjal võin tõdeda järgmist: tegemist on väga atraktiivse ja karismaatilise kõnelejaga. Ta ülevoolav vitaalsus ja huumorimeel on nakatavad, Abdolah oskab rääkida keerulistest asjadest lihtsas ja arusaadavas keeles.

«Ma ei tee midagi erilist, lihtsalt tõlgin Lähis-Ida suurust Euroopale ja Euroopa suurust Lähis-Idale,» ütleb ta, viidates jälle oma eluloole. Publik kuulab tardunult, kõik on korraga selge ja uskumatu, nagu kõneleks idamaine võlur.

KADER ABDOLAH laupäeval 30. mai kl 17.oo Kloostri Aidas