Teatriblogi vol 4: maailma parim plekk

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Maailma parim küla". Kiriku katuseplekist tehtud lavastus.
"Maailma parim küla". Kiriku katuseplekist tehtud lavastus. Foto: Mari Rohtla

Sel suvel toob Rakvere teater lavale Arto Paasilinna võrratul raamatul põhineva lavatuse «Maailma parim küla». Teatriblogis jälgime lavastuse sündi.

Kirikuplekk

Meie maastikes on harjumuspäraseks saanud, et kogukond koondub ümber kiriku. Selline on juba kord Euroopa pinnasiluett. Kui näeme kaugel silmapiiril lähenevat asulat, on selle panoraamis ikka kerkimas üks või enam kiriku teravat tornikiivrit. Meenutagem või Tallinna kilude plekkkarbil laiuvat vaadet merelt linnale. Muidugi võivad vabrikute-tehaste korstnad esmapilgul kirikutorni mulje jätta. Ja eks seegi on tõsi, et vabrik asendab kellegi jaoks kirikut. Vabrikutornidel lihtsalt ei ole tuulelippe ja tossavad nad ka hirmsasti. Kirikukiivrid suitsemise asemel hoopis helgivad. Tartust maale sõites paistab Väike-Maarja tornikiiver juba kaugelt silma ja kui päike on õige nurga alt, võib kiivri helk korraks pimestadagi.

Maailma parim küla ei erine eelnevast millegi poolest. Kuigi Eemeli ei arvestanud kirikut ehitades selle ümber tekkiva kogukonnaga, on koos ikka kergem elus asjatada ning mees mõistab seda. Sellele mõistmisele ja koostööle on jõudnud ka Rakvere Kolmainu kirik ja meie „Maailma parima küla“ lavastus. Kiriku katuse vahetusest üle jääv vana katuseplekk kasutatakse lavastuse tarbeks otstarbekalt ja kokkuhoidlikult ära. Teisisõnu antakse katuseplekile uus väärtus ja rakendatakse selle täit potentsiaali. Plekk leiab oma uue koha nii viitadena kui etenduse juurde valmivate meenetena.

 Tervet blogisissekannet ja pilte vaata siit!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles