Tänavuse Positivuse üks esinejatest on suhteliselt noor Rootsi bänd Kate Boy, kes esines suure menuga ka viimasel Tallinn Music Weekil. See 2011. aastal tegevust alustanud elektro-pop-bänd koosneb austraalia päritolu lauljast Kate Akhurstist ja kahest muusikamehest - Markus Dextegenist ja Hampus Nordgren Hemlinist.
Kuidas Tallinn Music Weekil esineda oli?
Väga tore oli. Rahvas möllas. Ja head süüa anti meile ka.
Uskumatu. Eesti köök on muidu väga halb. Üks maailma halvimaid.
Kate: Ei tea siis, kus sa käid. Käi siis paremas restoranis, või tee bänd. Siis kannavad kõik su eest hoolt. (Naeravad.)
Mida te Positivuse festivalist, kuhu te esinema lähete, teate?
Kate: Ega suurt midagi, aga line-up on seal tore, Lätist on meile ka head räägitud ja ootused on kõrgel.
Olen kuulnud, et bändidel on ikka ka rider´eid, mida head ja paremat nad lava taha soovivad, ilma milleta üldse ei lähe asjakski. Kas teil on ka selline?
Hampus: Jaa, meil on küll selline.
Kate: Ta teeb nalja.
Hampus: On-on. Kui paar klaasi vett saab, on väga hea.
Kate: Või sinna on kirjutatud, et midagi söödavat võiks olla, sest tühja kõhuga on kole halb esineda. Aga meil rider´itega probleeme pole.
Hampus: Mõnede artistide nõudmiste kohta on muidugi imeline lugeda - need on täiesti uskumatud.
Kate: Ma ei tea, kas maailm ongi üldse enam selline, nagu oli ajal, mil Mariah Carey või Jennifer Lopezi laadsed diivad oma nõudmisi esitasid. Tänapäeval on kõik kuidagi väiksem. Aga ehk tuleb selline mulje ka ringkonnast, kus meie liigume. Seal võid sa sellise asja eest saada laksu vastu nägu. (Naerab.)
Te olete siiani paar EP-d väljastanud, aga n-ö pärisalbumit teil veel polegi.
Kate: Tõsi. Varsti tuleb.
Millal?
Hampus: Täpset kuupäeva ei oska öelda, aga sügisel või talvel. Mõne nädala jooksul on plaanis singel välja anda (meie jutuajamine toimub 16. juunil - J.A.) ja peagi ka teine. Novembri paiku ehk loodaks albumit.
Olete te üksteise suhtes sõbralik, harmooniline bänd, nõustute te kergelt?
Hampus: Üldiselt küll. Me oleme sõbrad.
Markus: Ma ei tahaks olla bändis kahe oma koopiaga, poleks väga huvitav, selline asi ei viiks kuhugi.
Kate: Aga kõiki arvamusi võetakse arvesse ja selles mõttes oleme harmooniline bänd. Draamabänd me pole.
Hampus: Sellist asja pole olnud, et keegi lööb ukse kinni, ütleb, et nüüd on kõik ja tuleb paari päeva pärast tagasi.
Miks te hakkasite üldse bändi tegema?
Kate: Suhteliselt juhuslikult hakkasime tegema ja tundus, et meil klapib see asi. Alguses meil mingeid erilisi eesmärke bändina polnud. Töötasime laulukirjutajatena: meie ülesanne oli teistele hitte kirjutada. Ühel hetkel aga tundus, et ei tahaks seda muusikat ära anda. Tegelikult oli bänd viimane asi, mida kujutasin end tegevat, sest teismelisena olin bändis ja see oli liiga pingeline aeg. Aga praeguseid bändikaaslasi kohates sain aru, et see kõik on tegelikult palju lihtsam ja ainus asi, mida teha tahaks.
Markus: Pluss see, et kui me esimest korda koos muusikat tegime, saime aru, et suudame teha midagi, mida me poleks arvanud end suutvat ja see oli väga inspireeriv.
Mainisite, et alguses polnud eesmärke: millised on teie eesmärgid või ambitsioonid aga praegu?
Kate: Hea küsimus. Arvan, et meie ambitsioonid on tuuritada, anda album välja ja kasvada bändina. Bändielu tasub ennast väga ära, nii et kui seda asja niimoodi saab jätkata, ongi juba ambitsioon.
Kuid sellised asjad nagu kommertsedu?
Kate: Laulukirjutajatena kirjutasime lugusid, mis pidid olema kommertslikult edukad. Kui aga praegu meielaadseid bände vaatame, siis ega siin suured rahad ju mängus pole. Nii et jääbki see rõõm, et muusika ja tuurid ja kõik see oleks ise toredad ja meeldivad. See kommertsedu on ka väga ohtlik asi, sest tihtipeale, kui bänd saab endale suure hiti, ei ela nad seda üle. Kuidagi väiksemana on lootus ellu jääda suurem. Mitte et me ei tahaks, et meil oleks hitt, aga nii on.
Hampus: Kui midagi liiga püüelda, ei saa sellest asja. Vähemalt meie puhul on see nii. Kõige paremad asjad on tulnud ikka loomulikku teed pidi. Justkui nii, et mida rohkem sa midagi tahad, seda raskemini tuleb see kätte. Nii et kommertsedu pole eesmärk. Me oleme Markusega teinud alati bändi kõrvalt ka muud tööd, Kate on siin mööda maailma ringi sõitnud.
Kate: Jah, mina olen muidugi see Beyonce! (Naerab.)
Kas teil on bänd, mida te vihkate?
Kate: (Naerab.) Sul on head küsimused. Bänd, keda vihkame… Issand jumal. (Paus.)
Hampus: Vihkamine on väga tugev sõna.
Jah, ma tean, sellepärast küsisingi. Aga hea küll: bänd, kes teile ei meeldi?
Hampus: Mul pole eriti midagi ühegi bändi vastu. Elektroonilises muusikas, mis on minu taust, on viimastel aastatel tehtud päris palju asju, mis ei ole piisavalt aupaklikud elektroonilise muusika ajaloo ja traditsioonide ees. Aga ma ei vihka neid, see on lihtsalt kurb. Nad võiksid teada, kui tänulikud nad peaksid olema.
Kate: Ma olen suur-suur rootsi muusika fänn, aga mulle ei meeldi ABBA, pole sellest fenomenist aru saanud. Nii et vabandust ABBA.
(Teised nõustuvad.)