Tallinnas ulub Pöffihunt ja tegutseb Jaan Ruusi baar.
Vaata, milliseid filmiga seotud inimesi ja kohti on avalikus ruumis jäädvustatud
17. juuli 2015, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljo Kiisa skulptuur
Jõhvi kontserdimaja ees
Skulptor Simson Seakülast
Ida-Virumaalt pärit Kaljo Kiisk oli Jõhvi kontserdimajas asuva Amadeuse kino ristiisa, Jõhvis antakse välja ka Kaljo Kiisa nimelist noore filmitegija stipendiumit.
Jüri Sillarti büst
Balti filmi- ja meediakoolis
Skulptor Elin Tober
Kuni oma surmani oli Jüri Sillart Balti filmi- ja meediakooli filmiosakonna juhataja, filmiõppe hing.
Sean Connery büst
Tallinnas Šoti pargis (Uus 31)
Skulptor Tiiu Kirsipuu
Siinse Šotimaa sõprade klubi kummardus näitleja Sean Conneryle panuse eest šoti kultuuri edendamisse.
Pöffihundi skulptuur
Tallinnas Nordea kontserdimaja ees
Skulptor Simson Seakülast
Kuju on pühendatud Pimedate Ööde filmifestivalile, mis tegutses aastaid samas kohas asunud ja nüüdseks lammutatud Sakala kultuurikeskuses.
Kellamees Lible skulptuur
Palamusel veskijärve kaldal
Skulptor Tauno Kangro
Palamuselt pärit ja selle koha kuulsaks kirjutanud Oskar Lutsu ja tema tegelaskujude mälestuseks püstitatud skulptuur on ühtlasi tänukummardus Kaljo Kiisale, kes «Kevade» filmis Liblet kehastas ja skulptuurile ka näo andis.
Theodor Lutsu mälestustahvel
Palamuse vana apteegi seinal
Tähistab kohta, kus 1896. aastal sündis filmimees Theodor Luts, kes on filmilukku läinud sealhulgas Eesti esimese pika mängufilmi «Noored kotkad» autorina.
Kutsu-Juku ehk esimese animafilmi mälestusplaat
Tallinnas Suur-Karja 9 esisel sillutisel
Autorid Riho Unt ja Julia Pihlak
Suur-Karja 9 asunud Aleksander Teppori fotostuudios valmis 1931. aastal kunstnik Elmar Jaanimäe ja operaator Voldemar Pätsi käe all esimene Eesti animafilm «Kutsu-Juku seiklusi», millest on säilinud vaid neli esimest minutit.
«Stalkeri» mälestustahvel
Tallinnas Kultuurikatla korstnal (Põhja pst 27a)
Endise Tallinna elektrijaama juures (nagu ka Rotermanni kvartalis ja Jägala-Joal) filmis Andrei Tarkovski 1978. aastal «Stalkerit», tahvliga märgiti 30 aasta möödumist selle kuulsa filmi võtetest.
Esimese Eestis toimunud kinoseansi mälestusplaat
Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone esisel sillutisel
Autorid Kalle-Priit Pruuden ja Lea Tammik
Tähistab kohta, kus 4. oktoobril (uue kalendri järgi) 1896. aastal näidati esimest korda Eestis kino.
«Sajandi sada võttepaika» infostendid
Kujundaja Raul Vaiksoo
Kuues kohas - Koguvas (Saaremaa ja läänerannik), Kolgakülas (Harjumaa), Sagadis (Lääne-Virumaa ja põhjarannik), Taevaskojas (Põlvamaa ja Lõuna-Eesti), Mustlas (Viljandimaa ja Võrtsjärve ümbrus) ja Järva-Jaanis (kogu Eesti) - asuvad infostendid tutvustavad oma regiooni tuntumaid mängufilmide võttekohti.
Lottemaa
Pärnumaal Reiul
Janno Põldma, Heiki Ernitsa ja Andrus Kivirähu välja mõeldud filmikangelastele pühendatud teemapark.
Jaan Ruusi nimeline baar
Tallinna kinos Sõprus
Staažika filmikriitiku Jaan Ruusi auks on kinokultuurimaja Sõprus nimetanud oma baari.
Eesti filmi 100. sünnipäeva pannoo
Tartus Vallikraavi 6 asuva maja otsaseinal
Kavandi autorid Heiki Arge ja Valentin Vaher. Maalijad Tartu kõrgema kunstikooli maalingute osakonna tudengid Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendamisel.
Eesti filmi 100. sünnipäevaga seoses maalitud hiiglaslik pannoo, millel on kujutatud läbilõiget vaatajatele tuttavatest filmitegelastest ja eesti filmi ajaloos olulistest isikutest.
Toomingate pink
Haljala kirikaia ääres
Kirjanik Osvald Toomingale ja tema poegadele, filmi- ja fotomees Peeter Toomingale ning teatri- ja filmimees Jaan Toomingale pühendatud pink, millelt avaneb vaade puumajale, kus Toomingad kunagi elasid. Valmis seoses ETV saatesarjaga «Iga pink räägib loo».
Matkamarsruut ««Viimse reliikvia» radadel»
Taevaskoja
Matkarajale jääb mitu filmist «Viimne reliikvia» tuntuks saanud võttepaika, sh Siimu sild, Gabrieli mänd, Risbiteri kalju ja Agnese lepp – sinna korraldatakse spetsiaalseid matku.
Eesti filmiklassikat väärtustav sisekujundus
Tallinna kinos Artis
«Nüüd, Tõnisson, võta oma rahakott välja ja luhvtita oma sajalisi. Muidu löövad koid sisse!» ja teised tuntud filmidest pärit tsitaadid ning «Nukitsamehe» ja «Vallatute kurvide» kaadritega kaetud toolid on osa selle väärtfilmikino sisekujundusest.
Autor Koko Arhitektid